Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (2)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
22. november
- Imogen Metsniit 5.c
- Kristelle Kiil 8.b
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
Reedene päev on alati olnud tore: töönädal saab sellega ümber nii õpetajal kui õpilasel ja ees ootavad kaks vaba päeva. Meie majas on see päev veel topelt tore, sest siis ilmub majja Janno. Kui küsisin, milliseid mõtteid-tundeid tekitab temas sõnapaar „reedene rõõm“ (tunniplaani-nädalaplaani valguses), sain vastuseks: „Tunnen tõesti, et reede paneb minu nädalale punkti:) Ei saa just öelda, et ma Lümanda koolis aega mugavalt mööda saadan, aga reedene päev Nooruse koolis on lõpuspurdiga täiesti võrreldav.“
Kuidas Kuressaare Nooruse Kooli tööle sattusid?
Olen töötanud õpetajana ligi 15 aastat. Esimesed tõsisemad kogemused sain Rootsis Lundi Ülikoolis, kus ma oma õpingute kõrvalt mõned aastad tudengeid õpetasin. Eestisse naastes sattusin tööle kodukoha lähedale Lümanda Põhikooli, kus asendasin paar nädalat geograafia- ja keemiaõpetajat. Sellest paarist nädalast on saanud nüüd üle kümne aasta.
Nooruse kooli tulin väga tõsisel põhjusel, sest puudus on füüsikaõpetajatest. Lubasin juba varem Toomas Takkisele, et vajadusel olen valmis ka siin füüsikat õpetama, kui olukord lähiajal paremaks ei muutu. Muide, minu esimene otsene kontakt Toomasega tekkis siis kui ma talle (vist 4. klassi õpilasena) otsa jooksin. Imelik oli see, et ta mind ei karistanud – õpetaja Takkis hoopis naeratas ja ütles midagi sõbralikku:)
Kuidas esimesed nädalad on möödunud? Kes aitab sul meie kooliellu sisse elada?
Esimesed nädalad olid tõesti paras väljakutse, sest nii suuri klasse õpetada on minul esmakordne kogemus. Samas tunnen, et olen siin väga oodatud, ja usun, et suudan midagi ka vastu anda.
Kus on sinu juured? Millised koolid oled lõpetanud?
Olen põline Kuressaare poiss ja kõik oma põhikooli ja gümnaasiumi päevad õppisin siin, sellessamas koolimajas. Füüsikaklassi (ruum 401) aknast näen ma oma poisipõlvemaad – Marientalist Roomassaareni. Ühesõnaga, tunnen end koduselt, kuigi palju on ka muutunud. Näiteks, minu koolitee viis läbi vene sõjaväe territooriumi. Mäletan helikopteriplatsi, kus sõdurid pidasid suurte hundikoertega valvet ja sealsamas kõrval asuvat sigalat, mis hirmsasti haises. Algklassides tundsin ka veidi hirmu, kui üksi sealt läbi tulin. Ühel hommikul kooli tulles oli mul ees hundikoera kutsikas, kes proovis mind kinni pidada. Urises ja hoidis mul saapakannast hammastega kinni. Lohistasin teda umbes 100 meetrit enda järel läbi lume kooli poole, kuni ta lõpuks lahti lasi.
Peale Kuressaare Gümnaasiumi lõpetamist läksin edasi Tartu Ülikooli, kus ma omandasin magistrikraadi füüsikas. Hiljem olen ennast täiendanud Rootsis Lundi Ülikoolis.
Milline on sinu enda kooliaja kõige eredam mälestus? Kas meenub mõni lugu, mis näitab, milline õpilane sa olid?
Põhikool ja gümnaasium olid minu elus kaks väga erinevat perioodi. Põhikoolis ma pidin käima ja gümnaasiumis ma olin nõus käima. Ei mäleta, et ma oleksin enne 9. klassi vabatahtlikult midagi väga õppinud. Kohe peale koolitunde passisin sõpradega igal pool – ka seal, kus ei tohtinud. Sellega seoses on üks ere mälestus, kui ükspäev sõitis koolimaja ette kongiga miilitsaauto ja viis mind koos paari sõbraga otse keemiatunnist jaoskonda ülekuulamisele. Suhtumine õppimisse ja üldse ellu hakkas muutuma siis, kui hakkasin enam tegelema spordiga ja leidsin endale uued sõbrad.
Millised on sinu hobid?
Hetkel on põhiliseks hobiks mesindus. Kui võimalus tekib, mängin hea meelega korvpalli ja kitarri.
Mis sind elus kõige enam innustab?
Innustavad inimesed ja õnnestumised.
Mida soovid uueks õppeaastaks oma õpilastele ja kolleegidele?
Liikuge ja magage korralikult! Siis olete vaimselt ja füüsiliselt parimas vormis.
Head vormi soovime Sulle meiegi – kogu Nooruse kooli pere. Et reedene spurt polekski muud kui puhas rõõm!
eesti keele ja kirjanduse õpetaja