Ürituse korraldas Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus (American Space in TalTech) ning see toimus Taltech Mektory ruumes.

Kuressaare Nooruse koolist osalesid Emma Tarus (9.a), Trevor Ast (9.a), Kessu Hollo (9.a), Kendra Kakkum (9.b), Anna Hamburg (9.c), Jakob Kalle (9.c), Liisa Naulainen (9.c), Rudolf Jürviste (9.d), Taavet Tenno (9.d). Koos meiega sõitsid kohtumisele õpilased Saaremaa Gümnaasiumist ning Saaremaa Ameerika keskuse töötajad, Muhu Põhikooli ja Virtsu kooli õpilased.

Päeva sissejuhatavate soojendusesinejatena tutvustasid tudengid tudengisatelliidi tegemisi ning Eestis valminud satelliite, mis on saadetud kosmosesse: ESTCube-1 (2013), Koit ja Hämarik (2019, 2020), ning uus ESTCube-2, mis stardib 7. oktoobril 2023. ESTCube-2 on suurim satelliit, mis Eestis tehtud, ning see testib plasmapidurit.

Seejärel esinesid kõnedega Eesti Vabariigi president Alar Karis ning Ameerika Ühendriikide suursaadik George P. Kent. Presidendi kõnet saab lugeda siit https://president.ee/et/ametitegevus/koned/55189

Pärast seda astus lavale astronaut Nicole Aunapu Mann, kes oli kosmoses üle viie kuu, täpsemalt 157 päeva. Kuidas kaaluta olekus igapäevaelu (söömine, magamine, töötamine, trenn, hambapesu jmt) välja näeb, sai põhjalikult käsitletud. Põhisõnum, mis astronaut õpilastele soovis edasi anda, oli: see, kelleks sa saada soovid – tuletõrjujaks, arstiks, advokaadiks, õpetajaks, astronaudiks –, võib saada reaalsuseks, kui annad ise endale võimaluse. Võimaluse valida, kelleks saada tahad, annab sulle hea haridus. Omandades hea hariduse, saad edaspidises elus valida võimaluste vahel, mis sulle avanevad.

Õpilaste muljed kohtumisest

Anna Hamburg: „Kosmonaudi jutt oli väga põnev ja huvitav. Kõik see, mis ta kosmosest rääkis, pani ka mind ennast tahtma kosmosesse minna. Eriti lahe tundus see, et seal pole gravitatsioon sama mis Maal, nii et sai mängida erinevaid mänge lausa ainult veega. Kui hiljem kosmonaudiga pilti tegime, siis oli ta ka väga tore ja armas inimene. Lisaks nägime ka Eesti presidenti.“

Taavet Tenno: „Kohtumiselt jäi meelde, et näiteks vee olek on kosmoses teistsugune kui Maal: vesi võtab ümmarguse kuju, käega selle vastu minnes on see kleepuva konsistentsiga. Toit kleepub kosmoses kahvli külge, mis on iseeneset hea, sest siis ei kuku see maha, kui sööd. Pähklitega on oht, et lendavad üles lakke ja sealt on juba raske neid ära korjata. Kõige ilusamaks kogemuseks kosmoses nimetas N. A. Mann loojanguid ja päikesetõusu ning kõige põnevam fakt oli, et ööpäev kestab seal 45 minutit.“

Rudolf Jürviste: "Kõigepealt rääkisid TalTechi tudengid kosmosest ja satelliidist, mille nad olid ehitanud ja mis läheb teele oktoobri esimesel nädalal. Mind üllatas, kuidas kosmoses asjad tegelikult käivad. Siis näitas kosmonaut Nicole Aunapu Manniga videot, mida ta oli filminud kuus kuud järjest. Sellest oli näha, mida nad tegid vabal ajal, nt mängisid nullgravitatsiooniga, tegid jõutrenni, lugesid raamatut; kuidas seal sõid ja jõid ning magasid. See kõik on teistmoodi, sest kosmoses on nullgravitatsioon. Mis mind kõige rohkem hämmastas, oli, et nad peavad olema teatud asjadega väga ettevaatlikud, sest kui ka väike kosmoseprügi läheb vastu kosmosejaama, võib see tekitada suuri kahjustusi. Meelde jäid N.A. Manni sõnad, et matemaatikat on igal pool vaja ning kooli raskemad ained on raskused meie ees, mida peame ületama."

Suur tänu korraldajatele inspireeriva ürituse korraldamise ja meid sinna kutsumise eest!