Kell seitse hommikul saabusime kooli. Mitte õppima, vaid ikka bussi peale, et liikuda edasi Palanga poole. Sõit oli pikk ja esimese peatuse tegime Pärnus, võttes peale meie reisijuhi Sirje, hüüdnimega Sirku, ja sõitsimegi juba edasi Läti poole.

Lätis tegime peatuse lõunatamiseks, toidupoes käimiseks (mis siin salata, ka kosmeetikapood oli meie tüdrukuid täis) ja lippasime tagasi bussi ning võtsime suuna Leedus asuvale Ristimäele.

Kes pole varem kuulnud sellisest kohast nagu Ristimägi, siis see on üks mitte väga kõrge küngas, millele on paigutatud umbes või isegi üle 200 000 risti. Ristimägi on väga müstiline, kohati sünge ja hirmutav paik, sest keegi täpselt ei tea, miks sinna riste hakati paigutama. Ristimäe tekkimise kohta on palju erinevaid teooriaid. Ühe legendi kohaselt asetas esimese risti ühe haige tüdruku isa – lootuses, et see aitab tüdrukul terveneda. Mõne päeva pärast hakkas tüdrukul tõepoolest parem. Kui see uudis levis, siis hakkasid kohalikud elanikud tooma mäele enda riste.

Kui Ristimägi sai üle vaadatud, liikusime juba Palanga poole, et jõuda õhtu hakul meie hotelli. Hotelli saabudes saime kätte oma toad ja asusime lahti pakkima. Esimesel õhtul jõudsid õpetajad mereäärsel promenaadil päikeseloojangut nautida, kuid õpilased olid liiga ametis söögitegemise ja Eurovisionil osalevale Alikale kaasaelamisega. Kuna Kristel ja Kristin olid veenvad, et seda loojangut peab kindlasti vaatama minema, siis järgmisel õhtul läksime kogu klassiga päikeseloojangut nautima.

Teine hommik saabus ruttu ning pärast hommikusööki suundusime Nida poolsaarele merevaiku otsima, massiivseid liivaluiteid imetlema ja delfinaariumisse delfiinide ja merilõvide show’d vaatama. 

Sõitsime piki Kura säärt, mis aastast 2000 on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kitsus koosneb täielikult ainult metsast, liivast ja hiiglaslikest rändluidetest, mis aastasadade jooksul on külasid „rünnanud“. Teele jääb kormoranide koloonia. Tegime ka mõnusa jalutuskäigu Nõidademäel, kus olid rahvusliku traditsiooni kohaselt valmistatud puuskulptuurid, mida on enam kui 80 ja mis kujutasid mitmeid leedu muinasjutte ja legende.

Nida poolsaarelt tagasi sõites tegime ostlemisretke Klaipeda ühes suurimas kaubanduskeskuses Akropolises, kuhu pidime kohe pärast plaanitud lahkumist uuesti tagasi minema, sest kõiki haaras Candy Popi laine ning tuli tagasi komme ja muud nänni ostma minna. Nii me siis läksime koos reisijuhi, klassijuhatajate ja terve klassiga Candy Popi, mis peale meie külastust vajas ilmselt laouuendust.

Kui lõpuks tagasi hotelli jõudsime, olid kõigil suud keemiat täis ja mindi päikeseloojangut imetlema. Sellega õhtu ei piirdunud: saime minna linna peale uitama ja Palangat avastama, lõbustusparki külastama ning koos aega nautima. Hommikul laulsime meie klassivennale Indrekule sünnipaevalaulu, pakkisime kotid ja kohvrid ning suundusime tagasi Eesti poole.

Reis oli mõnus, ilm oli suviselt soe, Palanga oli vinge ja kõik tahaksime juba tagasi minna.