Kohtumise eesmärgiks oli arutelu koolielu teemadel, lahenduste otsimine ja info vahendamine õpilasesinduse, õpetajate, juhtkonna ja õpilaspere vahel.

Kohtumine toimus maailmakohviku stiilis. Maailmakohvik on kaasamismeetod, mis võimaldab algatada olulisi vestlusi, leida erinevaid osapooli kaasates lahendusi olemasolevatele probleemidele ning otsida ühiselt tulevikku mõjutavaid uudseid ideid.

Teemad, mille üle koos arutleti, olid vahetunni tegevused, meelemürgid ja nende tarbimine koolis, vaimne tervis, probleemid seoses haldusega (söökla, WC, koolikorra hoidmine jms), kodukord/ hea tava, õppimine/ suur õppekoormus, õpilaste käitumine koolis, õpetajate käitumine õpilastega, päevakava/tunniplaan, meie kooli tulevik.

Kokkuvõte koosolekust 

Koolis võiks veelgi enam olla vahetundides tehtavaid tegevusi (pallimängud, tantsimine, mängimine). Tahetakse palju õues olemise võimalusi ja seda aastaringselt.

Meelemürkide olemasolust ja nende kahjulikkusest on õpilased teadlikud. Räägiti nende kättesaadavusest, mis huvi tekitab ja mis on ohtlik. Arvati, et erinevad alternatiivtegevused (liikumine jne) võiks meelemürkide tarbimist vähendada.  Ennetustöö kogemuslugude näol võiks ka kasulik olla. 

Vaimse tervise teemadel rõhutati vaimse tervise vitamiine ja seda, kuidas nende abil oma vaimset tervist hoida ning kuidas kool saab sellele kaasa aidata. Nendeks on head suhted, tasakaalustatud toitumine, puhkus ja hea uni, positiivsete emotsioonide kogemine, liikumine.

Leiti, et ka koolikeskkond on vaimse tervise suur mõjutaja – nii füüsiline keskkond kui õpetajad ja teised õpilased. 

Haldusteemadel räägiti sööklast, kooli puhtusest ja garderoobidest, riietusruumidest ning sellest, kuidas saaks olukorda nendes parendada, kuidas õpetada kaasõpilasi puhtust hoidma (nt sülitamise probleem). Söökla osas pakuti välja lahendusi, nagu näiteks avatud bufee, tunniplaani ümbertegemine, paaristunnid, trügimine (kontroll, räägin ja märkan), ümberpaigutamine.

Kooli kodukorra laudkonnas tuli juttu turvalisest koolikeskkonnast. Võiks olla rohkem turvalisust koolikeskkonnas, raamatukogus ja talveaias lauamängud, õpilased sooviksid rohkematel päevadel järelvastamisi. Toodi välja näiteks, et kooli mööbel on ebamugav ja mugavates riietes oleks parem õppetööle keskenduda. Kodukorra rikkumise vastu võiks aidata kooli korrapidajad, kes vahetunnis asjadel silma peal hoiaks. Abiks võiks olla ka vestlused vanematega.

Suur õppekoormus on õpilaste seas alati kirgi kütnud, seega see teema pidi kindlasti olema. Õpilased toovad välja, et paaristundides võiks olla sirutuspausid. Kodutöö peaks olema kõigile arusaadav ja nädalavahetus võiks olla ikka puhkamiseks. Et asju parandada, peaks olema nii õpetajatel kui ka õpilastel parem aja planeerimine. 

Kui rääkida õpetajate käitumisest õpilastega, siis õpetajatel ise tuleks käituda õpilastega normaalselt, et tekiks vastastikune lugupidamine.

Õppimine mängulisemaks ja päriseluga seotumaks! Räägiti ideaalsest õpetajast.
Ideaalne õpetaja teeb koos klassiga asju, võtab kõiki võrdselt, ei hinda nägude järgi, saab noortest aru, on suunaja; õpetaja ei tohiks sõimata, on normaalne inimene, huumorit armastav, abistab ja õpetab neid, kes tahavad õppida, ei võrdle, ei suru oma mõtteid peale. Lahke, jääb rahulikuks, võiks olla konkreetne, mõistlik, arvestav, tore.

Õpilaste käitumist koolis mõjutab õpetajate käitumine. Tuleb välja, et õpilased on väsinud. Negatiivse külje pealt tuuakse välja, et kaasõpilased lõhuvad, tarbivad ebaseaduslikke aineid (alkohol, nikotiin). See aga võib tulla sellest, et koolis on raske ja igav. Tahetakse rohkem tegevusi (mis on välja tulnud ka eelnevatest teemadest). Sõpruskond mõjutab käitumist ja arvatakse, et suuremad võiksid olla väiksematele eeskujuks. Koolis ringi liikuv direktor on juba olukorda parandanud. 

Päevakava võiks olla aasta lõikes ühtne (tundide arv sama). Söögipaus võiks olla 30 minutit, raskemad tunnid võiks olla päeva peale ära jaotatud. Ainetunnid võiksid olla 1–3 korda nädalas ka õues. Kord kuus peaks olema lõbus nädal (stiilinädal näiteks), orienteerumine õues. Kehaline kasvatus võiks olla näiteks paaristunnina ja soovitakse rohkem e-õppepäevi.

Tegelikult võtab kooli tuleviku teema kokku kõik eelnev, sest see ju kujundabki kooli tulevikku. Meie kooli tuleviku teemadel unistati koos, et kodutöid oleks vähem, eriti esmaspäeval. Õpilastel on eraldi söögitunnid vastavalt vanusele, koolis on palju ägedaid üritusi. Jalgratastel on varjualused ja koridorides on joogikraanid. Igas kuus on üks puhkepäev. Koolil on oma sümboolika (tekkel, sõrmused). On palju õuesõpet ja teistmoodi õppimist. Õppimine on huvitav ja atraktiivne. 

Nooruse kooli õpilasesindus tänab väga kõiki osalejaid ja kaasamõtlejaid. Loodame teiega kohtuda juba järgmistel õpilaskoosolekutel.
Aitäh lauas olevatele spetsialistidele, kes õpilasesinduse liikmeid arutelu juures abistasid.
Suur tänu, Ülle Räim, Maris Rebel, Kersti Kirs, Malle Tiitson, Tiiu Smidt, Madli-Maria Naulainen, Liina Ajangu, Aire Siinvert, Marit Tarkin! Aitäh Gert Lutterile piltide eest!