Esimene mulje oli hea: inimesed olid toredad ja õpetajad veel toredamadki. Alguses kartsin, et äkki ei taha keegi minuga suhelda ega mind klassiruumide leidmisega aidata, aga enne kui esimene tund oli alanud, oli mul juba kolm sõpra. 

Rõuge kool on päris väike, umbes 20 õpetajat ja 176 õpilast. Koolimaja on kahekorruseline ja koosneb mitmest vahekäiguga ühendatud majast. Koolil on oma staadion. Rõuge Põhikoolis on ainult üks seitsmes klass. Terves koolis on kahe paralleeliga klasse ainult kaks. Nende 7. klass on väiksem kui Kuressaare Nooruse Kooli 7.c klass, seal on 22 õpilast. Enamus tüdrukuid on väga toredad, aga poisid on väga lärmakad. Minu sealne klassijuhataja oli väga lahe. Ta oli täpselt parajalt range ja ta rääkis kõike väga vabalt. 

Tundide tegevused on peaaegu samasugused kui meie koolis ja klassis. Õppimise järg on natuke mõnes tunnis taga ja mõnes ees, kuid mitte väga palju. Neil on enamus tunde jaotatud kahte gruppi ehk neil on tehtud klass pooleks ja kolmapäeval on kaheksa tundi. Neil on nädalas üks matemaatika rohkem, kuid üks geograafia vähem kui meil. Kehalises me jooksime Ööbikuorus, mis oli väga lahe, sest Saaremaal ei ole nii kõrgeid mägesid. Jooksuraja äärest paari koha pealt voolas kõrvalt ka oja.    

Koolipäevad on aga natukene teistsugused. Nende 3. ja 4. vahetund on 15 minutit, kuid ülejäänud vahetunnid on 10 minutit. Sööma lähevad 2. ja 3. kooliaste peale neljandat tundi. Neile on pandud lauale nõud ja toit, näiteks esmaspäeval oli frikadellisupp ja lauale olid pandud eraldi kausis frikadellid, supp ja kausid ning magustoit. Söögilauad on neil klassidele ära jaotatud. Nad saavad kaks korda päevas tasuta süüa: peale neljandat tundi ning esmaspäeviti kell 14.30 ja ülejäänud päevadel 13.30. 

Rõuge kooli õpilased ei tohi koolis vahetunnis telefonis olla, millest ma üldse aru ei saa. Kui mõni õpetaja näeb, siis saab ta telefoni direktorile viia. Igas vahetunnis peavad nad minema klassist välja ja saavad tagasi tulla alles tunni alguseks, et õpetaja saaks klassi tuulutada.

Rõuge kooli õpilased peavad kandma koolivormi, milleks on must kootud vest sinivalge kandiga, tüdrukutel must kootud pihik, must kootud kardigan sinivalge kandiga, polosärk, mille vasakule varrukale on trükitud RÕUGE KOOL, pusa, mille seljale on prinditud kooli logo ja rinnaesisel kooli moto või #RÕUGE PÕHIKOOL. Valikus on must ja hall ning vanemale vanuseastmele maroonpunased ja algklassiõpilastele oranž. Koolivormi kandmise reeglid:
Igapäevaselt on lubatud kanda vabalt valitud värvitoonides polosärki. Õpilasel on õigus valida koolivormiks kinnitatud rõivaste hulgast vähemalt üks riietusese, mille kandmine on koolis kohustuslik. Pidulikel sündmustel koolis ja kooli esindades kannab õpilane vesti või pihikseelikut või kardigani valge triiksärgi või koolivormi valge polosärgiga. 
Õpilastele koolivormikohhustus üldse ei meeldi, kuid mina tahaks küll sellist koolivormi, nagu nemad kannavad.

Rõuge Põhikoolis väga palju ei suhelda Võru murrakus. Nädala ajaga puutusin kokku ainult ühe õpetajaga, kes ühe vanasõna Võru murrakus ütles, aga see oli ka kõik. Seega võru keelt ma selle nädalaga selgeks ei saanud. 

Rõuge kooli minnes ootasin just seda, et saaksin tunnis olla oma vanaemaga, kes õpetab matemaatikat ja informaatikat. Mulle ütles üks tüdruk teisipäeval enne matemaatikatundi, et praegu võib kõik tore olla, aga oota, kuni õpetaja Piretiga kohtud, mis oli üpris naljakas. Kuid pean tõdema, et kõige lahkem õpetaja ta ei olnud ning ta ei käitunud üldse nii nagu kodus.  

See nädal oli väga tore. Minu arvates on siin kõik väga lahked ja toredad. Läheksin teinekord uuesti külalisõpilaseks, kui võimalus tekiks. Sellegipoolest tekkis juba teisipäeval igatsus tuule ja mere järele, mida kodusaarel iga päev näen.