Gröönimaa on eskimo keeles Kalaallit Nunaat ehk „Inimeste maa“. Tegemist on maailma suurima saarega. Gröönimaa – see on jää ja mäed, jäämäed, klaar ja imeliselt läbipaistev õhk, liustikud, vaalad, kelgukoerad, muskusveised, erinevad kujud ja värvid, mägijärved, karibud, karm elu, liha ja kala, kalurid, hülgenahast saapad, lihtsad ja vahetud gröönlased. Sellel karmil maal elab ainult 56 000 inimest. 88% elanikkonnast on inuitid ja Gröönimaal sündinud eurooplased, 12% Euroopa päritolu, sh taanlased.

Igas Gröönimaa asulas tegeletakse kalapüügi ja jahipidamisega. Teatud määral tegeletakse ka käsitööga, hülgenahast valmivad veekindlad saapad ja põdraluust nikerdatakse õnnetoovad kujukesed ehk tupilakid. Huvitav on ehk teada, et Gröönimaal on 1000 elaniku kohta orienteeruvalt 45 autot. Kokku on Gröönimaal neli valgusfoori ja üks ringtee, mis asuvad pealinnas Nuukis. Tähtsal kohal on transport ja kaubavedu mereteede kaudu. Linnad on omavahel ühendatud lennutranspordi abil, talvel liigutakse ka koerarakendiga.

Saarerahva köök koosneb peamiselt kalast ja lihast, sest kohapeal eriti midagi ei kasva. Süüakse küpsetatud, suitsutatud või vinnutatud jääkaru-, vaala-, muskusveise-, hülge- ja põhjapõdraliha. Kala ja mereande süüakse praetult, küpsetatult, marineeritult ja ka sušina.

Alates 2009. aasta juunist on ametlikuks riigikeeleks grööni keel (kalaallisut), mis kuulub inuiti-aleuudi keelerühma.
Mõned kasulikud väljendid:
Mis sinu nimi on? – Qanoq ateqarpit?
Tänan! – Qujanaq!
Tänan väga! – Qujanarsuaq!*

Projektipartnereid Fääri saartelt ja Eestist võõrustas Atuarfik Mathias Storchi kool. Koolimaja, 2018. aastal valminud moodne ehitis, on kodukooliks umbes 300 õpilasele ja 50 õpetajale. Kadestamisväärt õpikeskkond nii õpilasele õppimiseks kui õpetajale õpetamiseks, tänapäevane digivahendite baas, kaasav haridus arvukate tugispetsialistide ja abiõpetajatega, õuesõpe iga ilmaga, kogukonna kaasamine ja kooli kaasav kogukond, muljetavaldav külalislahkus. Suurepärast võimalust lõimitud õppeks pakub Ilulissat Icefjord Centre, kus läbi jää käsitletakse palju erinevaid Gröönimaaga seotud teemasid: ajalugu, pärandkultuuri, loodust, tänapäeva. Keskus on loonud ka oma õppeplatvormi, mille eesmärk on luua õpilastele arusaam sellest, kuidas loodus ja erinevad piirkonnas elanud kultuurid on kohanenud arktilise kliimaga, ning kujutada mõningaid oskusi, mida jahimehed ja kalurid on omandanud nii varem kui ka praegu. See räägib jääl toimuvast liikumisest ja kliimamuutuste mõjust. Keskuse õppematerjal põhineb sellel, et anda õpilastele teadmised ja oskused, mis võimaldavad neil aktiivselt osaleda ühiskonnas, mis on pidevas muutumises. Tutvuda saab õppeplatvormi materjalidega siin: https://isfjordscentret.gl/en/teachers/

Nädalase programmi jooksul kohtusime Avannaata valla haridusameti esindajaga ja külastasime Gröönimaa sotsiaalpedagoogilist seminari (kolledž). Koos omavalitsuse esindajaga tutvustasime ja jagasime iga projektis osaleva partneri kohaliku hariduselu korraldamise printsiipe ja häid praktikaid. Gröönimaale on omane, et kool ja omavalitsus arvestavad väga õpilaste majanduslikku ja sotsiaalset seisu. Koostöös otsitakse ja leitakse lahendused õpilaste haridustee hoidmiseks ja jätkamiseks. Gröönimaa sotsiaalpedagoogilise seminari töö kohta oli huvitav tähelepanek, et nende õppekavad üles ehitatud nii, et kooli sai minna ka inimene, kelle põhiharidus on puudulik, ja õppida üheksa kuuga põetajaks.

Kokkuvõtvalt andis antud õpiränne teadmise, et elu maapiirkondades on võimalik tänu heale teenuste kättesaadavusele. Koostöö kõigi kolme partneri esindajate vahel jätkub ja koos kaardistatakse tuleviku projektide võtmeteemad.