Meie kool on täis põnevaid sündmusi ja huvitavaid isiksusi just tänu teile ja teie mõttemaailmale. Te olete meie klasse ja lendu ühendanud rohkem, kui arvata oskate, alustades grupitöödest, võimlemisvõistlustest ja teatriõhtutest, lõpetades ürituste korraldamisega üheksandas klassis.   

Eelmise õppeaasta lõpus sain ma aru, et meie klass pole üldse nii hirmus, kui ma olen alati arvanud, sest kõik said omavahel nii hästi läbi. Täna suudan ma näha, et eakaaslaste imeliku käitumise taga oli tõenäoliselt soov ilmutada oma unikaalsust, eristumaks massist ehk siis soov silma paista. 

Tulnud tagasi Karujärve lennulaagrist, kus korjasime teile, armsad õpetajad, ühiselt seeni, sain aru, et samuti pole seda meie lend, sest teie olete meid nii lahedaks kasvatanud – ühendades ja julgustades meid nende aastate jooksul.   

Täna on kooli võim meie, õpilaste, käes ning oleme tundnud sama, mida teie iga päev meie ees seistes tundnud olete, ja arvan, et võin kõigi eest öelda, et see pole sugugi lihtne. Ausalt öeldes ma kadestan teid teie järjepidevuse ja sihikindluse pärast ning loodan, et see on miski, mille ma endaga ellu kaasa võtan.   

Ma loodan, et teil on imeline ja lõbus päev ning te naudite seda, sest homme tuleb teil taas meid kannatada ja õpetada. Edu sellega!   

Ütlen nüüd teile lause, millega mu isa iga päev mind kooli saadab: olge tublid, pange täiega, pidage vastu ning ilusat koolipäeva. Ja lollusi ei tee!   

Aitäh!