Proov

Tantsijatele algas peo ettevalmistus juba laupäeval. Sega- ja noorterühmad kogunesid hommikul kell 10 Nooruse kooli staadionile, väärikad ja mudilased aga alustasid veidi varem linna staadionil oma repertuaari harjutamist. Tantsupeo tuuled puhusid nagu tellitult nädalavahetuseks kohale ilusa päikesepaistelise ilma, aga laupäevahommikuse veel pilves ilmaga ei pidanud mõni naljahammas paljuks vihmavarju kaasa võtta.

Sõleseppade Klubi uued trenniriided tulid uhkelt oranžid. Foto Inge Jalakas

Pealelõunal liikusid kõik osavõtjad linna staadionile ühistesse proovidesse ning esimene harjutamispäev lõppes alles kell üheksa õhtul, kui oma kavaga lõpetasid suured võimlejad.

Laupäevahommikune petlik pilvitus lõpetas päeva paljude jaoks tulipunase kaela ja veel punasema ninaga.

Pühapäev algas veel varem, et kell 11 saaks alata kogu etenduse läbimäng ning kell 14 algas peaproov-etendus, kuhu sel aastal esimest korda sai ka pileti soetada. Publikut kogunes sellele etendusele üle poole tuhande.

Peaproov seljataga, kogunesid kõik 87 tantsu- ja võimlemisrühma Kuressaare kesklinna ja selle ümbrusesse. Sel aastal oli igal kihelkonnal mõnes Kuressaare peatänava kõrvaltänavas väike pesapaik, kus sai rongkäigu sabaga liitumist oodata ja seni isekeskis lõbusalt simmanit pidada. Ja peab ütlema, et ise rongkäigus peorõivais inimestest ummistatud tänavatest mööda kõndida oli väga värvikas elamus!

Kuressaare Nooruse Kool Saaremaa tantsupeo rongkäigus. Foto Meriliis Metsamäe

Ka publikut jätkus rongkäigule kaasa elama palju ja seda staadionini välja. Õhtusele etendusele müüdi pileteid pea 1100 ning tantsuplatsilt publikut vaadates tribüünil eriti vaba ruumi silma ei hakanud.

Etendus

Ja läkski lahti! Torupillipolka saateks jooksid kõik tantsijad rongkäigust platsile, et kirjutada ühiselt sõna TUULES. Esimestena astusid üles suured võimlejad kavaga „Tulilind“ ja teiste seas ka Inspira 5.–6. klasside võimlejad.

Meie Muhu-oranži leiab E-tähe alumisest servast. Esimene kava oli suurtelt võimlejatelt, pealkirjaks „Tulilind“. Fotod Valmar Voolaid ja Meriliis Metsamäe

Nende juhendaja Annette Rungi arvates oli tantsupidu tunnete möll sõna otseses mõttes: „Emotsioone oli seinast seina – nutmisest naermiseni välja. Aga lõpptulemus oli võimas ja usun, et just see emotsioonide möll aitab seda tantsupidu väga hästi meelde jätta!“ arvab Annette. 

„Loomulikult ei saa mainimata jätta ka seda, et lapsed olid väga vaprad vastu pidama, kuna tantsupeo päev ise oli pikk ja päikseline, mis juba iseenesest väsitas,“ kiidab Annette oma võimlejad. „1.–2. klassi grupp, 3.–4. klassi grupp ja 5.–6. klassi grupp – te olite supertublid võimlejad ja me saime sellega hakkama!“

Pärast väärikate, mudilas- ja naisrühmade esinemist oli esinemisjärg 1.–4. klasside ja Väikeste Sõleseppade käes, tantsudeks „Lõbusad sepasellid“ ja „Karjapoiss on kuningas“.

Kuningas karjapoiss

Juhendaja Merle Tustiti sõnul  olid môlemad hästi hoogsad tantsud ning kui tantsude põhisammud ja sammukombinatsioonid selgeks said, siis tantsujärjekorra õppimine läks juba päris kiiresti. Tema sõnul meeldis lastele eriti „Karjapoiss on kuningas“: „Seda oli hea meelde jätta laulu sõnade järgi ja tantsu järjekord sai paari-kolme trenniga selgeks.“

Väikesed Sõlesepad karjapoisi-tantsuga. Foto Meriliis Metsamäe

„Proovide aeg läks väga kiiresti ja pidu oli väga tore, rongkäik emotsiooniderohke. Usun, et väikesed sõlesepad jäid peoga rahule,“ ütleb Merle.

Väikesed sepasellid tegid otsa lahti meestele, sest  peale neid esinesid segarühmade mehed tantsuga „Piibumeistrid“. Õhtuse etenduse lõpuks jõudsid isegi meeste kolonnid enam-vähem oma ettenähtud kohtadesse – harjutamine teeb meistriks!

Piibu tegemiseks aga palju aega ei antud, sest nüüd tuli jooksuga üle platsi oma partneri juurde kihutada, et alustada „Kolme kandi lugudega“. See oli vähemalt minu arvates kõige lõbusam üleminek tantsude vahel.

Klubi

Meie rühma juhendaja Inge Jalaka arvates olime nii tublid, et juhendamist polnudki vaja: „Tantsude õppimist alustasime juba kaks aastat tagasi ning seetõttu tundsime end väljakul juba üsna kindlalt. Kuigi jah, selles koosseisus esinesime oma esimesel tantsupeol esimest korda.“

Viis paari meid oligi. Lisaks üks paar „laenuks“ Piiprellidest. Kolm meie paari pidasid vahepeal lapsepuhkust ning üks paar tegeles hoopis tantsupeo filmimisega! Foto Kadri Paomees

„Alati enne esimest tantsupeokontserti on tunne – appi, mis nüüd saab – kiiresti ja korraga on vaja meelde jätta nii palju erinevaid numbreid ja jooniseid,“ arvab Inge. „Ühest küljest tantsijana oleks nagu vastutus väiksem: keegi ju ikka rühmas teab, kuhu liikuma peab. Aga kui oled nii tantsija kui juhendaja, siis on sinu õlgadel vastutus ka rühma ees,“ kirjeldab ta kahe rolli keerulisest sobitamisest, ent tõdeb, et tantsimisest ta loobuda ei suuda ja seetõttu lendasid seekord tantsujoonised rohkem väljaku peal ringi ning ise nautis ta täiel rinnal tantsimist.

„See on ülim tunne, kui kõik tantsud lõpuks üheks tervikuks saavad ning kontserdi näol publiku ees iseenest südamesse pugev lugu lahti rullub. Aitäh teile, Sõleseppade Klubi!“

Siinkohal võib ära mainida, et meie Sõleseppade Klubil täitub oktoobris kolm aastat tegutsemist – meie esimene ühine kokkusaamine toimus 1. oktoobril 2019, sügisel peale viimast suurt tantsupidu. Just seal said kokku loetud ja kirja pandud segarühma-huvilised tantsupaarid. Saaremaa tantsupidu „Tuules“ aga oligi meie rühma esimene suur pidu ja esinemine. Senini oleme ennast rahvale näidanud vaid Kuressaare jõuluturu üritustel ning eelmise aasta tantsupeo suvesimmanil.

Vihmapidu

Järgmisena oli tantsupeol esinemisjärg taas võimlejate käes. Väikeste võimlejate „Vihmapeo“ kavas olid staadionil ka Inspira võimlejad 1.–2. ja 3.–4. klassidest, jällegi Annette Rungi juhendamisel.

Väikeste võimlejate „Vihmapidu“. Foto Meriliis Metsamäe

Andra Allmägi jaoks oli esmakordne osalemine Saaremaa tantsupeol kogu perega – tütred Triine ja Loore võtsid osa võimlejatena „Vihmapeo“ kavas ja ise koos Arti Allmägiga Sõleseppade Klubi rahvatantsijatena.

„Päev enne tantsupidu proovides tundus küll võimatu, et millestki nii kaootilisest tulevad välja kõik need lõpujoonised ja -mustrid, mida pühapäeval näha sai. Ühe nädalavahetusega sai liigutud rohkem kui tavaliselt terve nädala jooksul, aga ilmselgelt oli saadud kogemus seda väärt ja loodame, et saame osa võtta veel järgmistestki tantsupidudest,“ kirjutab Andra oma kogemuse kohta.

Semiiri tantsijad ja laste- ning gümnaasiumirühmad esitasid peale seda väga ägeda ühise kava, kus tänavatants ja ingliskeelne muusika muutus sujuvalt eesti folksaundiks.

Tiidsasti

Meie üsna algajate rühmale tundus juba neli tantsu päris suur ettevõtmine ja kui meie juhendaja ühes trennis teatas, et peame veel ühe tantsu ära õppima, jäi üle vaid resigneerunult ohata. Eriti peale „Rattaspolka“ video vaatamist. Õnneks pääsesime selle tantsu lõpust vaid 42 sekundi esitamisega, see-eest aga olid need selle peo kõige kiiremad 42 sekundit ja number 39 jääb minule ja Marenile (selles tantsus lähevad paarid segamini) küll pikaks ajaks meelde!

Kõigepealt omavahel ja siis segamini Piiprellidega. Tantsuks „Tiidus-tiidus“. Fotod Meriliis Metsamäe

Selle tantsupeo jaoks uute tantsude konkursil välja valitud Virge Varilepa loodud „Tiidus-tiidus“ passis siia otsa ülihästi ja tribüünilt etendust vaadanud publiku arvamuse kohaselt sobis see tants suurele platsile suurepäraselt. See oli ka üks tants, mille liikumised tegime koos Piiprellide rahvatantsurühmaga.

Anni Haandi meie rühmast kirjutab, et tantsupeo virvarr tabas nende peret sel aastal oma täies hiilguses: „Pere pesamuna osales Sõleseppade tantsuproovides pealtvaatajana ning teab peast „Tiidus-tiiduse“ sõnu, mis sobivad hästi ka mänguautode sõidu taktiks, mõlemad tüdrukud tantsisid-võimlesid. Laupäevahommikuses saginas tuli paika panna nelja inimese graafikud ja loota, et kaks päeva proove ning etendusi möödub viperusteta.“

„Täpselt nii läkski ning vanavanemate juures nädalavahetust veetev väikevend sai tulla nautima meie imetabast etendust, kaasa laulda „Tiidust“ ning lehvitada tantsivatele vanematele,“ muljetab Anni. „Pühapäevaõhtuks oli kõigil osapooltel kahju, et tantsupeo nädalavahetus nii kiirelt möödus, kuid seda suurema tuhinaga jäädakse ootama uut!“ 

„Tantsupeod aitavad meeles hoida kõige olulisemat – juuri ja armastust oma kõige lähedasemate vastu,“ arvab Anni.

Lõpuvalss

Meie segarühma viimaseks tantsuks oli Arvo Pärdi imeilusale muusikale seatud sama ilus „Ukuaru valss“. Kunagi alustades jäi just selle tantsu video silma ja oli tunne, et kui tore oleks seda ka ise õppida. Ja siis saatis meie juhendaja Inge meile kohaliku tantsupeo segarühmade tantsude nimed …

Tantsupeo lõpetasid naisrühmad tantsuga „Kodu“. Nende platsile seatud väravate avanedes kõndisid kõik ülejäänud osalejad üheskoos taas staadionile, et „Tulgu tuuled“ loo saatel joonistada suur tuulevurr.

Viimane „Ukuaru valss“. „Ja tulgu tuuled, me siia jääme, meie juured siin võrsuvad ...“ Fotod Kadri Paomees

Ja oligi läbi, see meie pidu. Meile esimene, kellele juba mitmes, ühtekokku 47. kord. Tund ja viisteist minutit.
Muide, taas kord oli peo korraldustoimkonnas ka meie kooli täitsa oma inimene. Nimelt oli tantsupeo stsenaariumi autoriks Eve Tuisk.

Kuidagi ruttu läks see kõik, just nagu alles sai hoog sisse, nagu ütlesid mitmed meie rühmast. Eks tuleb jääda ootama järgmist ja kohtumiseni – eriti kõik meie kooli ja kooliga seotud inimesed, kes teistes rühmades tantsivad!

Sellised me olime. Kohtume järgmisel peol! Fotod Kadri Paomees