Nii see lugu algas ... 

Kui väike Inge esimest korda oma vahetusjalanõud Kingissepa 2. Keskkoolis jalga pani, oli temast saanud 6-aastaste laste klassi õpilane. Ja minust oli saanud tema klassijuhataja. Inge jäi silma eriti vaikse ja tagasihoidliku tütarlapsena. Tegutsemistahet oli kõikides lastes. Kõik, mida koolis tegime, tegime koos klassiga. Võistlused, esinemised – ikka koos.

Selleks hetkeks olin juba nakatunud rahvatantsupisikuga ja nii moodustasin oma klassi õpilastest rahvatantsuringi. Inge nende hulgas. Tulemas oli VI koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Üritasime ja peole me pääsesimegi. Aasta oli siis 1987.

Kui Inge oma esimesel noorte rahvatantsupeol tantsukingad jalga pani ning Komsomoli-nimelisele staadionile (praegune Kalevi staadion) „Koolimütsitantsu“ tantsima jooksis, siis tagasi jõudis ta ühe kingaga. Hoogne tants oli „röövinud“ ühe kinga! Kinga saime õnneks järgmisel päeva kätte.

Mine tea, võibolla oli see kingakaotamine just märk, et Inge end tantsumaailmaga on sidunud!

Palju, palju õnne Sulle, kallis väike Inge! Kõikide soovide täitumist soovib Sinu esimene õpetaja.

Merle 

Igal asjal siin ilmas on oma põhjus. See (kristall)tantsukinga kaotamine on märgilise tähendusega, sest tants on Inge elus siiani väga tähtsal kohal. See on tema lemmikhobi.

Kui Inge tantsusussid jalga paneb ...

Meie armas Inge on nn vanade Sõleseppade rahvatantsuringi juhendanud viimased kolm aastat ning kindlasti on ta meie trupi hing ja vereringe! Selle perioodi sisse on jäänud teadagi distantsõppe periood, kuid meid trupina see oluliselt isegi ei mõjutanud. Mõlemal kevadel alustasime staadionitreeningutega esimeste ilusate ilmadega ning kohtusime ka suvekuumuses Inge hoovis, et õppida selgeks meie repertuaari kõige südamelähedasem tants, Inge loodud „Ära mind lahti lase“, mis oma sõnumiga on pugenud väga sügavale hinge. See tants räägib loo, millega saab samastuda meist igaüks.

Meie tantsutrupi idee kujunes välja aja jooksul ning alguse sai see naiste soovist endale ise rahvarõivad teha. 2017. aasta kuumal suvepäeval tekkinud idee üheks eestvedajaks sai algusest peale Inge ning 2019. aasta tantsupeo proovide õhtutel panime paika uue tantsutrupi võimalikke liikmeid – nii saigi Inge vaikselt Nooruse kooli rahvatantsutruppide eestvedajaks.

Inge meie treenerina on üks osa trupist ning tänu tema tohutule energiale ja entusiasmile püüame meiegi olla iga kord natuke paremad. On ütlemata hämmastav, et Inge on suutnud panna tantsima kõik, kes meie trenni on tulnud, sest ainsaks kriteeriumiks on siiski armastus rahvatantsu vastu. Oleme tohutult tänulikud, et Inge on meid üheks meeskonnaks loonud, ning loodame, et meie lugu jätkub tantsupidudest tantsupidudeni.

Anni

Jah, Inge tantsuoskus on kadestamisväärne. Samamoodi on imetabane tema oskus selle pisikuga teisi inimesi enda ümber nakatada, neid inspireerida, hoida ja armastada. Ja kõike sedasama teeb ta ka siis, kui jalga lähevad trennitossud. Kui Inge ise õpilane oleks, osaleks ta meelsasti mõnes pallimänguringis.

Kui Inge trennitossud jalga paneb, ...

... siis on tal sel päeval plaanis arvutihiire liigutamise vahepalana panustada enda liikumisaktiivsuse suurendamisele või aktiivsele liikumisele punktist A punkti B. Liikuv eluviis on Inge vereringesse justkui sisse kodeeritud. Tema nõtkes sammus on naiselikkuse kõrval energia ja sihikindlus. Trennitossudesse astudes on Inge jaoks saanud liikumisest sport. Ja siin pole vahet, kas Inge jooksutab iseennast või on särav ning inspireeriv kehalise kasvatuse õpetaja, juhendaja või treener. Inge on kui Hunt Kriimsilm üheksas ametis. Kõiges, mida teeb, on ta võrratu. Lihtsalt vaata ja imesta, kuidas mõne inimese 24 tundi on nii suure mahutavusega. Tema kõrval kasvab soov olla parem ja tegusam inimene ning allahindlused või vähendused pole Inge kõrval sobilikud.

Soovin Sulle jätkuvat särtsu ja sära ning kuhjaga õnnesoove!

Ülle

Sealsamas, hetk hiljem särab naiselik Inge seltskonnas, viib läbi mänge, korraldab humoorikaid võistlusi. Ise tavatseb ta tagasihoidlikult öelda, et viibib seltskondades, kus on ainult säravad inimesed ning seetõttu peegeldub see sära tallegi. Ometi tundub, et sära ja energia allikas on ikkagi Inge ise.

Kui Inge kontsakingad jalga paneb, ...

... siis on maailm kohe palju ilusam paik. Ja mitte lihtsalt silmale ilus, Inge on kogu oma olemuses maailmaparandaja. Imetlen tema suurt õiglustunnet ja oskust mõista elus ka seda, mida ei ole alati kerge mõista. Selge on ka see, et kõige imetlus- ja kadestamisväärse (nt kontsakingakogu) kirjapanemiseks oleks mõistlik Ingest eraldi e-raamatute triloogia avaldada. Pealkirjaga „(H)Ingele pai“.

Palju õnne Sinu tähtsal päeval, armas Inge. Oled mulle väga, väga kallis!

Lelet

Kui Inge kontsakingad jalga paneb, siis midagi tegelikult ei muutu. Naiselik võlu on Inges ka siis, kui ta hoopis paljajalu on, sest ta oskab kõik välja kanda detailse viimistletusega. Ometigi imetlen ma Inge arvukaid kauneid kingi, sel teemal võiks eraldi loenguid, näitusi ja õpitube korraldada, etiketiõpikust rääkimata.

Aga et mitte teemast kõrvale kalduda (juhtumisi on, Inge, Sinu sünnipäeval sel aastal eesti keele riigieksam), siis tahan öelda, et Inge küpsuskirjandi ulatasin talle mõned aastad tagasi perekonna arhiivi (leidsin selle KG arhiivist), et ta saaks sobival hetkel ka perekeskis enda loodut jagada, sest Inge loovusel pole piire.

On hea tunne, et elu on meid kokku viinud, sest see veenev argument tõestab, et meil võib elus olla erinevaid rolle, aga tegelikult saavad kokku inimesed, tekivad suhted ja lood, mis kannavad ja seovad. Meil on neid tekkinud õpetaja-õpilase rollis, kolleegidena, sõpradena … Viimane hullus oli see, et lendasingi koos Ingega Egiptusesse ja nautisin kõiki hetki sellest reisist, sest Inge oli tiimi boss ja oskas asju sättida. Stopp, see pole veel kõik, kõige viimane lugu oli see, et Inge korrigeeris enda eesti keele õpetaja teksti (st minu) ja ausalt, mulle tundub, et tal olid sel ajal jalas platvormid.

Armas Inge, Sa oled superäge ja supernõudlik, Sinus on vägi ja see kannab. Ja teadjad räägivad, et kui jagad 18% energiat, siis järgmine saab 16% ja siis ülejärgmine 13% ja nii edasi. Oled võlur, sest jagad seda väge, mis Sinus on, ja see vägi tuleb Sulle võnkega tagasi. Palju, palju õnne, kindlasti ei oleks ma sama õpetaja, kui minu esimesel õpetaja-aastal poleks ma kohtunud kontsakingades Ingega.

Marit

Ehkki Inge on oma n-ö lemmikute topis välja toonud sõbrad, muusika, tantsu ja reisimise, kroonib edetabeli tippu kindlasti kõige tähtsam – tema perekond. 

Kui Inge kummikud jalga paneb, ...

... tärkab temas looduse hing. Et kõige esimesena metsast seened kätte saada, on ta valmis ärkama hommikul kell 5.00, sõltumata ilmast. Kui Inget kutsuda loodusesse, ükskõik mida tegema, on tema ainus küsimus, mis kell ma valmis pean olema? Kui tal on oma tiheda graafiku kõrval aega, on ta alati valmis tulema, sest kõik tegevused, millega saab „samme korjata“ ja värskes õhus viibida, on alati teretulnud. Kummikud ei ole tal ainult seenel käimiseks. Kui on vaja, tõmbab ta need jalga, et metsas puid teha. Ärge nüüd valesti aru saage, kummikutes Inge ei ole mitte ainult töömesilane, vaid ta teab väga hästi, kuidas aeg maha võtta ja lihtsalt lõõgastuda. Ükski suvepidu ega telkimine ei takista Ingel kummikutega tantsu löömast ei rannaliival ega paduvihmas, piisab vaid heast seltskonnast – kelleks oleme muidugi meie, tema õed.

Kristi, Katrina ja Kaia

Kui ema kodusussid jalga paneb, ...

... siis teeb ta kõik, mis teha annab. Küll ta koristab ja küll ta teeb tööd, aga tal jääb ikka aega meie jaoks ja võimalusel veedame koos lõbusalt aega. Ma ei tea, kuidas ta kõike alati jõuab, aga minule on ta alati olnud suureks eeskujuks. Ja siis ta veel hoolitseb ja kaitseb ning teeb kindlaks, et kõik on hästi. Eks ta vahetevahel pahandab ka, aga see on omamoodi vajalik ja on mulle palju õpetanud. Ta aitab meid alati kõige vajalikuga ja tema peale võib alati loota. Kui ema kodusussid jalga paneb, on alati hea olla.

Melani

Armas Inge, et ikka jätkuks seda huntkriimsilmalikku toimetamislusti ja energiat, aga et oleks ka oskust endale rahulikke hetki lubada. Jätkuvat sära ja särtsakust kogu koolipere poolt!