Elu Keila äärelinnas Sambla tänaval kulgeb rahulikult oma igapäevases rütmis – hetkeni, kui kaua tühjalt seisnud majja asub elama perekond Tuisk. Perekond Tuisk on tõredavõitu ja omaette hoidev. Kui samal ajal hakkavad muidu rahulikul tänaval juhtuma kahtlased asjad, asuvad Marta ja Joosep ümbruskonnal tõsiselt silma peal hoidma.

Ühel ööl lähevad kaduma naabrite puurist naaritsad, teisel ööl torgatakse teisel naabril läbi autokummid, linnas hakkavad seintele ilmuma grafitid ja Tuiskude perepoeg Donald, mustad prillid ees, kihutab ringi tõukerattal ja tundub üldse kahtlasevõitu.

On kõvasti asju, mida uurida, ja kahtluse alt ei pääse ka laste endi vanemad.

Head lasteraamatud

Laste igapäevaelu tahke avab autor kõigi väikeste ja suurte rõõmude-murede kaudu, mis igaühel on mõistagi erinevad. Näiteks Marta pere rahaline seis ei ole viimasel ajal kuigi hea, sest ema on ületöötanud ja peab pikalt puhkust võtma, mistõttu neil tuleb kõige pealt kokku hoida. Marta hinge poeb isegi hirm lastekodusse sattumise ees. Liisi vanemad on lahus ja tema suurim hirm on saada saadetud Rootsi ema juurde elama. Ema ja tolle uus elukaaslane on aga palju rangemad kui isa, kelle juures ta praegu elab. Joosepit jällegi ajab ahastusse täiskasvanute tahtel saadud talumatult nõme juukselõikus.

Kirjanik on põiminud tegevuskäiku sisse mitmeid motiive, mis just tänapäeva lapsi kõnetavad: räppimine ja grafiti, mobiilid ja sotsiaalmeedia, omavahelised suhted ja tõrjutus … Puudutatud on ka üleilmselt aktuaalseid teemasid, nagu raiskamine, keskkonna- ja loodushoid, taimetoitlus, koroonaviirus. Nagu laste puhul ikka, elavad sellegi raamatu peategelased murede kiuste ikka oma seiklusrikast elu, lippavad koos ringi ja avastavad kõike põnevat.

Loe mind!