Ma tean, et sa ei ole sünnilt saarlane. Palun räägi meile natuke oma lapsepõlvest ning kuidas sattusid saarele ja meie kooli tööle?

Minu lapsepõlv möödus mandril, Haapsalu lähistel Parila külas. Esimest korda seadsin sammud Saaremaa poole siis, kui tulin peale keskkooli Kuressaare Ametikooli (1999. a).
Pärast kooli lõppu elasime saarlasest abikaasaga mõned aastad Haapsalus. 2004. aasta kevadel kolisime perega (abikaasa ja 2 pojaga) Tõllile, mehe vanaema juurde.
Kuna poisid olid sel ajal juba üsna suured, tuli hakata tööd otsima. Nii leidsingi lehest kuulutuse, et KGsse otsitakse koristajat. Käisin vestlusel ja töö oligi minu. 2005. aasta sügisel pakuti mulle sööklasse klienditeenindaja kohta. Algul pelgasin, et uus töö ja kollektiiv, aga kõik hirmud olid asjata. Kollektiiv oli väga toetav ja sõbralik – on seda siiani.

Sa oled ema neljale lapsele. Kas sul jääb aega ka enda hobidega tegelemiseks või vähemalt on unistused ...

Vastuseks küsimusele, kas laste (nüüd juba 4 last: 3 poissi ja tüdruk) kõrvalt jääb aega ka hobideks: ikka jääb, kui tahta. Mulle meeldib küpsetada, kududa ja koos perega lauamänge mängida.
Kuna õues on tunda juba kevade hõngu, siis ootan, et saaks aias tegutseda.
Nüüdseks olen meie kooli ridades askeldanud juba 16 aastat.
*
Meil Eveliga on mitu kokkupuutepunkti. Olen olnud õpetajaks tema kahele pojale. Tänu sellele oleme kohtunud ka väljaspool kooli. Klassiga väljasõitudele minnes teadsin kontrollimata, et kõik vajalik söögipoolis on alati kaasas. Kui palusin lastevanemate abi, oli Eveli alati olemas.

Töökaaslastelt saan Eveili kohta kuulda ainult positiivset. Ta on hea töökaaslane: sõbralik ja alati abivalmis, töökas ja kohusetundlik, ei lahterda minu-sinu tööd. Mis tegemata, teeb ära. Ta on lihtsalt üks kena inimene. Temaga saab alati arvestada. Ta hoolib väga oma perest, küpsetab palju ning pere saab talveks Eveli kootud sokid jalga.
*
Eveli poegade mõtted emast on sellised:
Meie emale meeldib väga toimetada aiamaal ja liikuda vabas õhus. Samuti meeldib talle olla koos oma perega, seda kas siis koeraga jalutamas või mingit lauamängu mängimas. Tööl käib ema kahe koha peal, et perel ikka parem oleks ja et igav ei hakkaks.

Eveli pere pesamuna on meie kooli 1. klassi õpilane. Tema räägib oma emmest nii: „Sa oskad minu eest väga hästi hoolitseda ja sa oled mulle väga kallis. Minu emmele meeldib kududa ja kooke küpsetada. Me mängime koos emaga „Eesti mängu“. Kallis emme, palju õnne sünnipäevaks! Armastusega Eliiselt.“

Nende armsate õnnesoovidega ühineme ka meie, kogu koolipere!