Mina olen Nooruse kooli hoovi haldjas Lulli. Ma hoolitsen Nooruse kooli hoovi, selle ümbruse ja liikluse eest. Minu ülesanneteks on vaadata, et aednike tööd sujuksid viperusteta, et nende lilled läheksid õitsema, et lumest puhastatud teedele ei sajaks lumi jälle tagasi, et nad ise viga ei saaks ja et nad ikka oma kohustusi täidaks. Vaatan, et halbade kavatsustega inimesi ei satuks hoovi, hoolitsen, et lastel oleks turvaline õuevahetunnis mängida, kontrollin staadionit, et keegi seal pahandust ei teeks ja valvan, et keegi kuskil ei suitsetaks. Kindlasti pean ka jälgima kooli juures olevatel teedel liiklust, et lastel oleks ikka turvaline kooli tulla ja siit ära minna, näiteks teen ma nii, et autod ei saaks ülemäära kiiresti sõita ja proovin autojuhid tähelepanelikumaks muuta, et nad ikka näeksid teed ületavaid lapsi.

Kirjeldan teile oma tavalist päeva haldjana. Ärkan kell viis hommikul oma kodus kuuse all ja panen ennast valmis algavaks päevaks. Hommikul teen hoovis ringi. Vaatan, et öösel ei oleks midagi ära rikutud ja et aednikel oleks hea tööle tulla. Siis lähen vaatan üle teede olukorra, et näiteks kas seal on jääkiht või hoopis pigi. Oh, unustasin mainida, et suudan panna inimestele mõtteid pähe. Igatahes kui tee olukord on halb, siis aednik juba teab, et ta peab sellega midagi tegema. Siis on kell juba nii palju, et hakkan liiklust kontrollima: aitan lapsed ja õpetajad üle teede ja turvaliselt koolimajja. Tundide ajal kontrollin õueklasse ja staadionit. Kui tunnid läbi saavad, siis kontrollin jälle liiklust ja aitan lapsed ning õpetajad turvaliselt koolist ära. Pärast seda vaatan, kuidas aednikud tööd teevad, ja kui nende päev on lõpetatud, siis on ka minu päev läbi.

Minugi töös võib juhtuda äpardusi. 20. septembril juhtus midagi enneolematut. Tõotas tulla ilus päev, õigupoolest oligi ilus. Tegin oma tavapäraseid toimetusi, olin enamiku lastest koju saatnud. Tegin tiiru hoovis, kontrollisin õueklassi, käisin staadionil, kus mängisid poisid. Kõik tundus normaalne nagu ikka. Läksin õueklassi kiige peale ja jäin sinna kogemata magama, mida ma tavaliselt töö ajal ei tee. Järsku ärkasin suitsuhaisu peale. Tõusin kiiresti  õhku ja nägin staadionil suurt suitsupilve. Lähemale minnes olid isegi leegid näha. Staadionil oli tulekahju, seal põlesid kõrgushüppematid. Ma olin täiesti šokis: kuidas sai selline asi juhtuda? Mina olen ju süüdi, sest jäin tukkuma. Tuletõrje oli juba teel ja tuli kustutati. Õnneks keegi (peale staadioni) viga ei saanud.

Sain noomida peahaldjalt, kes saatis mind puhkusele. Ütles, et olen üle töötanud.

Mina ju tean, kes need poisid olid ...

Katariina Amanda Aavik

* 9.c klassi õpilased kirjutasid kirjanduse tunnis kaasaegsetest haldjatest.