Seekord käisime Lümanda Põhikoolis. Reede pärastlõunal ootas lauljaid kooli juures buss ja asusimegi teele. Poole tunni pärast jõudsime Lümanda kooli, kus ootas meid lahke direktor Liia Raun, kes tutvustas meile koolimaja, ja asusimegi laule harjutama.

Kavas oli seitse laulu, mida alguses harjutasime eraldi häälerühmades. Partiisid aitasid õppida õpetajad Helle ja Anita ning meie enda tubli laulja Meribel. Lõpuks harjutasime ka kokkulaulu, mis ei tule alati kohe ja kiiresti, vaid vajab ikkagi pikka treenimist. Need seitse laulu tahame esitada novembrikuus Laimjala rahvamajas toimuval isadepäevakontserdil. Et see kõik ilusasti kokku kõlaks, tuleb veel proovides vaeva näha.  

Peale pikka proovi alustasime oma noorte lauljate „ristimisega“. See sisaldas takistusraja läbimist seotud silmadega, järgnes „rebasetoidu ja joogi“ maitsmine, porgandimäng ja seotud jalgadega trepist alla liikumine. Viimane nõudis head koostööd. Lõpuks pidid noored lauljad tegema tantsukava tuntud muusika saatel. Rebaste löömine lõppes piduliku vande andmisega, millega tõotati olla tubli koorilaulja.

Öörahu saabus keeruliselt, aga lõpuks uinusid pikast väsitavast päevast kõik.

Laupäevahommik algas varakult jõululaulude saatel. Proovi tegime taas eraldi häälerühmades ja pärast koos. Sellel aastal tahaksime kindlasti oma jõulukontserdi lossi kapiitlisaalis ära teha, sest eelmisel aastal tuli keelav otsus meie kontserdi toimumisele vahetult enne määratud kuupäeva.

Buss saabus väga täpselt ja olimegi koduteel. Enne lahkumist laulsime Lümanda kooli direktorile tänutäheks laulu „Ma lähen koju“, mis talle väga meeldis ja pisaragi silma tõi. Oleme sinna alati tagasi oodatud. Lümanda koolis oli väga hea laululaagris olla.

Loodame väga, et meie selleaastased esinemisplaanid saavad ikka teoks, sest see aitab meil ennast tunda ühtse kollektiivina, tütarlastekoorina Vocaliisa.

Kohtumiseni kontserdil!