Mulle tõesti meeldib olla Kuressaare Nooruse kooli kellahaldjas. See kool oli enne Kuressaare Gümnaasium ja ma olen palju näinud. Kokku oli Kuressaare Gümnaasiumis 43 lendu ja olen näinud neid kõiki. Pärast KG lõppu jätkab samas majas põhikool – Nooruse kool. Ja seega on uued õpilased, keda kiusata ja aidata.

Mõned õpilased olid päris toredad ja peaaegu ei vaadanudki kella, aga teised olid ärevil ja neid oli väga mõnus kiusata. Nimelt kiusasin neid nii, et alati, kui nemad vaatasid kella, oli tunni lõpuni veel palju aega. Eriti hea oli neid kiusata kontrolltööde ja eksamite puhul, kui jätsin neile mulje, et aega on hoopis vähem kui tegelikult.

Teate, kui mõnus on esimese lennu c-klassi kiusata! Seal on alles neid õpilasi, kes ei püsi paigal ega viitsi tööd teha. Samas oli nii ka teistes klassides.

Muideks, minu nimi on Sam. Olen beeži värvi, mul on uhked, samas ka tavalised tiivad ja mul on teravad pikad kõrvad.

Ma tean, et ei õpilased ega õpetajad tea mind ega oskagi aimata, et eksisteerin, aga seda lõbusam on. Mõnikord ma jään isegi mõttesse, et vaesed õpetajad! Peavad oma närvid lihtsalt ära kasutama või kulutama õpilaste peale, keda õppimine isegi ei huvita. Tean, et mina ei suudaks selle tööga hakkama saada. Mul on tõesti hea meel, et olen lihtsalt üks kellahaldjas.

Trude Marie Kreitsmann, Cordelia Agafiia Tiitma 9.c

* 9.c klassi õpilased kirjutasid kirjanduse tunnis kaasaegsetest haldjatest.