üles
Esmaspäev, 8. juuli 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

8. juuli

9. juuli

10. juuli

11. juuli

12. juuli

13. juuli

14. juuli

15. juuli

Töötajate sünnipäevad

15. juuli

Artikkel, avaldatud 10. mai 2021, vaadatud 3155 korda, autor Reet Lasn, klassiõpetaja
„Ta oskab hästi õpetada ning näha on, kuidas talle meeldib see.“ Autor/allikas: erakogu

1. september 1977. aasta. Kingissepa 1. keskkool. 9.b klass, teatri- ja masinakirja kallakuga. Ja seal ta istubki tikksirgelt, lühikeste lokkis juustega tüdruk Ülle Haug. Nii sai alguse meie sõprus. Legendaarne matemaatikaõpetaja Valentin Oopkaup saatis meid sageli teele sõnadega: „Haug ja Jõgi (Jõgi=Lasn) lähevad kevadet nautima.“ Nii olemegi koos ujunud peaaegu pool sajandit.

„Mina usun kodu kui ühiskonna põhiinstitutsiooni
igavesti kestvasse tähtsusesse.
Mina usun iga poisi ja tüdruku mõõtmatutesse võimalustesse.
Mina usun kujutlusvõimesse, usaldusse, lootustesse
ja ideaalidesse, mis elavad kõikide laste südames.
Mina usun looduse ja kunsti, raamatute ja sõpruse ilusse.
Mina usun kohustuste täitmisest tulevasse rahulolusse.
Mina usun igapäevase elu väikestesse lihtsatesse rõõmudesse ...“

Need on Ülle mõtted, mille on kirja pannud Ozora Davis juba sajand tagasi.

Ja siit Sinu õpilaste meenutused algavadki …

Õpetaja Marit palus 7.b klassi õpilastel meenutada esimesi kooliaastaid: kuidas kirjeldaksid õpetaja Üllet; mida on ta sulle õpetanud ja mis värv ta võiks olla; mõni tore lugu ja muidugi soovid sünnipäevaks.

Ajalehte mahuvad väheste mõtted, aga õpetaja Ülle saab need tervitused kindlasti kätte.

Liisa:

Õpetaja Ülle on nii-ii hooliv ja armas inimene, et seda on raske sõnadesse panna. Temaga tekib alati selline kodune tunne, talle saab kõik mured ära kurta ning ta mõistab alati. Tal on sellised omad nipid ja väljendid, mis alati tema peale mõeldes meelde tulevad. Ja tema nägemine teeb alati tuju heaks, ükskõik kui raske päev sul ka ei oleks olnud.

Toredaid lugusid on kindlasti olnud väga palju, aga praegu tuli mulle meelde üks kooliaasta lõpp, täpselt ei mäleta, mis klassis ma siis olin, kuid igal juhul kinkis Ülle tervele minu klassile viimasel koolipäeval auguga kivid, mis ta oli ise korjanud ning mis õnne toovad.

Matemaatikat, eesti keelt, loodusõpetust ... tegelikult muidugi veel palju muudki peale tavaliste koolitarkuste. Ta on õpetanud, kuidas teistest hoolida, kuidas teistega hästi läbi saada ja kuidas üldse selles keerulises maailmas toime tulla. Ning tema õpetatud asjadega on juba kord nii, et kui neid ühe korra õpid, jäävad need sulle eluks ajaks meelde. Võin ju praegu matemaatika valemeid või inglise keele sõnu õppida, kui palju tahan, aga paari päeva pärast on juba meelest ära läinud. Kuid Ülle täishäälikulaul (A astub, E istub...) ja komareeglid (ja, ning, ega ... ees koma ei käi!) ning ütlused on ka pärast seitset aastat meeles.

Soovin Üllele palju-palju õnne sünnipäevaks, palju rõõmu, jõudu, jaksu ning palju päikest igasse päeva!

Minu meelest on õpetaja Ülle kollast värvi, kuna kollane on selline rõõmus ja päikeseline värv nagu temagi. Kollane on kodune ja samas ka eriline ning ka Ülle on väga-väga eriline inimene!

Kaarel:

Õpetaja Ülle on üks väga tore ja helde õpetaja. Ta oskab hästi õpetada ning näha on, kuidas talle meeldib see.

Mäletan, et kui meie klassis oli kellelgi sünnipäev ning sünnipäevalaps oli kommi toonud, mängisime me vahepeal tunnis kommimängu. Mäng käis nii, et tegime tunnis tööd nagu normaalselt, kuid vahepeal ütles õpetaja Ülle, et on kommiaeg. Siis pidi võtma kommist ühe ampsu. Ise sai valida, kui suure ampsu sa võtad. See, kellel oli tunni lõpuks kommi kõige rohkem alles, oli võitja. Mäletan, et kõikidele meeldis see mäng.

Õpetaja Ülle on mulle õpetanud seda, et kõige paremini läheb sul siis, kui annad endast parima, peaaegu igas asjas, mida sa teed.

Soovin Üllele palju õnne, rõõmu ja jaksu, et teha võimalikult palju asju, mida armastad.

Kui õpetaja Ülle oleks mingi värv, siis ta oleks kollane, sest ta on väga rõõmus, ilus, lahke ja särav inimene.

Laura:

Õpetaja Ülle on selline omamoodi kena, tore ja lõbus õpetaja, kellega sai igast asjast rääkida ning kellega oli tore erinevaid üritusi teha.

Üks lugu, mis mul kohe pähe torkab, oli see, kui oli terroristi rünnaku õppus ja me peitsime end kõik klassi taha ning vist minu mäletamist mööda üritasime seal lugeda, aga see päris ei õnnestunud. Kui terroristid jõudsid meie klassi ukse taha, siis kõik naersid vaikselt minu arust ja õpetaja Ülle oli pisarates ja näost täiesti punane, samal ajal naeru kinni hoides. Samas oli see kohutav ka, sest me pidime ikka päris-päris kaua seal klassis olema, uks kinni ja vahepeal pidime vetsus käima, kuigi tegelikult ei tohtinud, aga polnud midagi teha.

Ta on õpetanud, et elu pole lihtne ja elu on ebaaus ning midagi pole sinna teha ja kirjutamist, lugemist, matemaatikat tuleb õppida! Tema abiga sain ma selgeks nii kirjutamise kui ka lugemise ja algse matemaatika. Ehk siis ta on õpetanud mulle kõiki neid asju, mis mul elus läheb vaja ja ma olen tänulik talle selle eest.

Soovin õpetaja Üllele kõige-kõige paremat, rõõmu, armastust ja tervist. Te olite väga vahva ja tore õpetaja, väga kurb oli, kui te meid edasi andsite, aga polnud midagi teha, nii oli.

Kui õpetaja Ülle oleks värv, siis ma ütleks, et ta oleks lilla, sest lilla värv meenutab mulle armastust kui ka kurbust ja Ülle oli just täpselt see inimene.

Elisa Marie:

Õpetaja Ülle on väga tore ja lahke õpetaja, kellega on alati lõbus. Ta alati aitab, kui on abi vaja. Tundides on ka väga lõbus olla ja alati on hea tuju.

Ma mäletan, et kui me lõpetasime kolmandat klassi, siis tegime Eliisi ja Liisaga tantsukava ja esitasime seda Nasva klubis. See oli väga lõbus päev.

Ta on õpetanud, kuidas jääda rahulikuks kontrolltööde ajal, ja paljusid õpimeetoodeid, mis on kasulikud.

Soovin talle alati parimat ja palju tarkust ning jõudu.

Mina ütleksin, et õpetaja Ülle on kollane värv, sest kollane värv on soojuse ja rõõmu värv. Õpetaja Ülle on väga lõbus ja rõõmus alati ja sellepärast ka kollane värv.

Kirke:

Õpetaja Ülle on väga positiivne ja rõõmus inimene. Ta on ka abivalmis ning on õpetanud kõiki oma õpilasi rohke hoole ja armastusega.

Õppida tuleb enda jaoks. Kui sa teed seda lihtsalt selleks, et vanemaid rõõmustada või neile meelepärane olla, ei ole sellest sinule tulevikus kasu. Peaksin õppima enda heaolu ja helge tuleviku jaoks.

Palju edu tulevastes toimetustes ja rõõmu igasse päeva.

Kui õpetaja Ülle oleks värv, siis oleks ta kindlasti kollane. Tal on lihtsalt selline ere ja elurõõmus isiksus, mis ka teiste südameid soojendab.

Juba kooli lõpetanud

Laura Nook:

Ülle Jasmin, minu esimene klassijuhataja, on õpetaja mitte ainult esisuurtähega, vaid suurte rasvaste trükitähtedega. Öeldakse, et esimesel õpetajal on väga suur ja tähtis roll õpilase elus. Mina saan seda ainult kinnitada, sest Ülle oli üks minu karjäärivaliku suurimaid positiivseid mõjutajaid. Just tema süstis minusse läbi aastate armastust kooli, õppimise ja õpetamise vastu nii suures koguses, et minust endastki on saamas õpetaja. Mäletan väga hästi jutuajamist Üllega, mil ütlesin, et lähen õpetajaks õppima. Tema näole ilmus koheselt lai naeratus ja silmad lõid särama ning minus kadus hetkega igasugune kahtlus, kas teen õige otsuse. Ta üha julgustas mind ning suutis kummutada kõik müüdid õpetajaameti miinuspooltest. Olen selle eest südamest tänulik. Ja kui ma ükskord suureks saan, tahan olla samasugune eeskuju nagu tema!

Praegugi, kui e-õpe ülikoolis mind mõnikord tujutuks teeb, tarvitseb mul lihtsalt teise tuppa minna ja väikese õe koolitundi Üllega poole kõrvaga pealt kuulata. Tunnen koheselt, kuidas Ülle positiivsus mulle võluväel edasi kandub ja et see ei ole läbi arvutiekraanide kuhugi haihtunud.

Mul on olnud suur au olla nii julgustava, mitmekülgse ja positiivse õpetaja kasvandik, loodan, et peagi kohtume ka kolleegidena.

Aitäh Sulle, Ülle, inspireerimast ja suured õnnesoovid juubeli puhul!

Kaia Jalakas:

Ülle oli minu esimene õpetaja. Ta on Õpetaja suure algustähega. Olen väga õnnelik, et just tema klassi õppima sattusin, kuna see soe tunne, mida Ülle lapse südames tekitada oskab, annab lapsele enesekindluse ja tahte igapäevaselt koolis käia. Meil olid toredad õppepäevad, kus võis mänguasja kooli viia. Mina käisin tema juures ka näiteringis – kõik algklasside õppeaastad, mitte kunagi ei olnud igav. Etlesime palju huvitavaid ja lõbusaid näidendeid. Meeldis, et aktustel-üritustel võis Üllet näha ka ise mõne huvitava näidenditegelasena, esimesena meenub Kratt. Minu mäletamist mööda ainuke noomiv lause, mida õpetaja kasutas, oli „laiskus kontides“ – kuid seda, kuidas tema seda hääldas-silbitas, peab kuulma just tema suust.

Soovin oma armsale õpetajale igapäevaselt killukest õnne, mis tooks naeratuse näole! Õnne, rõõmu, head tervist ja suured kallistused saadab Sulle õpilane Kaia.

Joosep Rooso:

Esimene mõte, mis mulle kohe meelde tuli, oli järgnev lugu. Ma olen oma loomult põhjalik ning tihtipeale ka seal, kus seda vaja ei ole :) Mul jäi pooleli üks kunstiringi pilt, kus oli vaja teha rebitud värvilistest paberitest lind. Äkki oli leevike? Punane kõht oli igatahes. Nüüd on Ülle olnud nii minu kui ka minu vanema venna, Jaagupi klassijuhataja ning meie perekonna südamesse pugenud mitmel tasemel. Jaagup käis Üllega jutustamas ka hiljem, kui Ülle enam tema klassijuhataja ei olnud. Siis lasi Ülle tal ära lõpetada minu pooleli jäänud pildi. Üllatus oli suur, kui avastasin, et pilt oli valmis saanud ja ka hinne oli hea või väga hea. Seega on see meie väike saladus, et ühe hinde sain kunstiringis venna ja Ülle abiga :).

Uurisin ka emalt kokkupuuteid Üllega. Tema tõi välja Ülle oskust hoolekogu koosolekutel rääkida lastega seonduvaid probleeme nii, et vanematel ei jäänud halba tunnet. Kes ikka tahab kuulda, et tema laps on teinud üht või teist või ei tee tunnis kaasa jne. Ehk Üllel ei olnud klassis halbu lapsi, vaid nad mingid põhjusel käitusid nii, nagu nad käitusid, ning neid tuleb mõista. Et leiaks võtme, kuidas probleem lahendada. Palju käis emaga rääkides läbi sõna soojus ja siirus suhtlemisel, mida tänapäeval kohtab kahjuks harva.

Kindlasti oli veel palju toredaid hetki ja seiku, aga kahjuks on aeg teinud oma töö ja ei meenu. Vaatasin ka pilte sellest ajast, siis nägin, et käisime ka klassireisidel (nt Taevaskoda), kus oli alati väga lõbus.

Kõige olulisem, mida rõhutada, on Ülle eristuv soojus ja siiras tahe oma inimeste jaoks olemas olla ning aidata väikeseid inimesi oma arenguteel.

Minu soojad tervitused!

Maris Tustit:

Ülle oli minu kõige esimene õpetaja. Ema sõnul olevat ma juba väiksemana rääkinud, et tahan minna õpetaja Ülle klassi ja nii ka läks. Paremast esimesest õpetajast ei oskakski unistada – soe, lahke, hooliv ja alati rõõmsameelne. Tänu õpetaja Ülle teatripisikule tegime nelja aasta jooksul mitmeid ägedaid etendusi. Selle kulminatsiooniks oli kindlasti meie 4. klassi lõpuetendus  Väike nõid, millega osalesime ka vabariiklikul teatrifestivalil Abja-Paluojal. Eriti vahva oli see, et etendusse oli kaasatud kogu klass. Ta leidis rolli või ülesande meile kõigile.

Lisaks etendustele toimus meil klassiga ka palju mitmeid muid üritusi lisaks õppimisele: klassiõhtud, väljasõidud, klassireisid. Mul on hea meel, et õpetaja Ülle tahtis ja viitsis meiega tegeleda palju ka õppetöövälisel ajal, sest sealt ilmselt saime kogu klassiga ka koostegemise rõõmu ja tahtmise, mis saatis meid terve kooliaja.

Mäletan, et kuna mul olid pikad juuksed algklassides, siis tihti meeldis Üllele ka erinevaid punupatse ja soenguid teha. Mina olin selle üle muidugi eriti õnnelik, kui mõne kauni soengu pähe sain. Siis ei raatsinud seda mitu päeva lahti teha.

Soovin õpetaja Üllele juubeliks rohkelt õnne ja rõõmu ning et jätkuks endiselt energiat ja tegutsemislusti järgmiste õpilaste õpetamiseks!

Sten-Erik Liiv:

Mäletan oma esimest aktust ja esimest klassipilti. Klassipilt oli parasjagu tegemisel, kui kusagilt kostus, et kes see julge on, kes õpetaja kõrvale seisab.
Keegi nagu ei liikunud, seega, julgus kokku võetud, seadsin sammud õpetaja suunas. Niimoodi saingi esimesel klassipildil auväärse koha Ülle kõrval.
Tagasi mõeldes, meenub vaid mõni üksik kord, kus Ülle on kurjaks saanud ning seda loomulikult ka põhjusega. Ülejäänud aja on ta olnud minu jaoks väga rõõmsameelne, tore, abivalmis ning vahva õpetaja.
Mulle jääb ilmselt alatiseks meelde, kui 3. klassis Ülle ütles lause: Ja kui mul peaks kurb meel olema või lihtsalt tuju ära, siis tean, et Sten-Eriku juurde minnes kuulen kindlasti ühe nalja ja tuju juba parem!
Kindlasti ei olnud see sõna-sõnalt selline, kuid mõte jääb samaks. Ma olin paras tembutaja pisemana ja vahel ka siiani ning alati oli hea meel, kui isegi õpetaja sai naerma aetud.
Kallis Ülle, palju-palju õnne ja edu Sulle Sinu tegemistes. Tulgu Sul päikeseline ning rõõmu täis päev!

Mihkel Kõrgesaar:

Õpetaja Ülle Jasmin oli minu esimene klassijuhataja Kuressaare Gümnaasiumis. Mäletan Üllet kui äärmiselt positiivset ja toetatavat õpetajat, kes oli alati sõbralik. Hakkasin meenutama, kas olen teda kunagi kurjana näinud, aga sellist korda ei meenu. Ilmselt sellepärast kasutasin ka pidevalt võimalust jääda n-ö pikapäevarühma, kuigi kodu oli kiviviske kaugusel!

Palju õnne juubeliks, kallis Õpetaja!

Richard Kesküla:

Ülle jaoks olid tõesti tema õpilased kõige olulisemad. Esimestest klassidest on mul kõige rohkem meeles vaba ja lustakas atmosfäär, mis oli suures osas Ülle poolt tekitatud. Väga suur rõhk oli sellel, et me saaksime tunda end vabalt ja jagada kõike, mis meie jaoks oluline on. Näiteks kunstitunnid olid alati väga lõbusad, sest me saime lisaks joonistamisele ka rääkida igasuguseid põnevaid lugusid oma 7 aasta vanustest eludest. Süsteem oli lihtne: Ülle alustas mingi seigaga ja peale seda tuli kätemeri, sest kõik lapsed tahtsid oma teemakohaseid meenutusi jagada terve klassiga. Tänu Ülle suurepärasele õpetajaoskusele tundsid kõik, et nad on osa diskussioonist ning nende arvamus ja kogemus on oluline. Tol hetkel ei mõelnud me muidugi sellest midagi, kuid tagasi vaadates on ilmselge, et selline kaasa-arvamine ja ärakuulamine on oluline osa enesekindla lapse vormimisel ja Ülle Jasmin oli selles omamoodi ekspert.

Soovin tänada Üllet, et ta oli meie jaoks alati olemas ja oli osa meie maagilistest lapsepõlve aastatest.

Palju õnne, Ülle!

Foto Keili Tees

Anni Haandi:

MINU ARMAS EMA on perekeskis saanud hüüdnimeks Emmeliine ehk Kunksmoor, sest tema riukalikud naljad ja väikesed vingerpussid on meie elu igapäeva osa. Olles nelja lapse Mamma, korraldab ta neile igal suvel Mamma ja Papa suvelaagrit, mille programm pannakse paika juba aasta sees ning lapsed ootavad seda väga. Laagris on nii hommikuvõimlemine, väljasõidud, teatrietendused kui ka grammike matemaatikat. Ema jaoks on iga olukord lahendatav ning seetõttu võib öelda, et ta on konfliktivaba inimene – ema oskab laveerida hea ja kurja vahel nii, et kõik osapooled on rõõmsad. Näiteks kodus sageli vanemate piire kompavad lapsed on Mamma juures täiesti taltsad! Ema armastab üle kõige käsitööd, aias toimetamist, oma peret ning aprillinalju!

Soovime kogu koolipere poolt nalja ja naeru Sinu igasse päeva!

Reet Lasn,
klassiõpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii