Eeskuju

Ollele suur eeskuju olnud tema vanaisa, kes oli eluaegne koolijuht ja õpetaja Viljandimaal. Olle veetis enamiku oma lapsepõlve vaheaegu ja suvesid vanaema ja vanaisa juures Sultsis. Küllap sealt see õpetajaameti normaalseks pidamine külge hakkas.

Ollele meeldib tohutult reisida, lugeda, igasugu vidinaid konstrueerida (viimast siiski põhiliselt töö eesmärgil), rattaga sõita, pildistada, korvpalli või jalgpalli ja motosporti vaadata.

Olle on tark, temaga ei jää häbisse, kui tuttavatega mõnd lauamängu mängida. Eriti meeldivad talle spordiküsimused, sellealaste teadmistega võib ta kõik pahviks lüüa.
Ollel on koduste asjade toimetamiseks alati vähe aega, sest töö on talle siiski prioriteet.

Ollele meeldib perepuhkusi väga põhjalikult ette planeerida, kohad, öömajad, reisimarsruudid on alati hästi läbimõeldud – kes kaasa tuleb, ei pea kunagi pettuma.

Suvi on aeg, kui Olle elab ehk laeb akusid, nautides reisimist ja kultuuri ning lugedes raamatuid. Aeg-ajalt muidugi niidab muru ja teeb veel üht-teist. Muudel aastaaegadel ta siiski peamiselt kas töötab või õpib parasjagu midagi. Kes teab, ehk enne 50. juubelit jõuab järg ka autokooli minekuni.

Kristiina Paunel, Olle elukaaslane

Seiklus

Ollega on läbitud nii mõnigi seiklus. Olgu need unetud ööd koolis enne võistlusi või pikad kooliõhtud laboris robotite kallal nokitsemas. Kõige ägedamaks seikluseks võiksin pidada meie võistlusereisi Hollandisse. Saksamaa teedel oli Olle kaardilugejaks. Ollele meeldis teel tukkuma jääda, kuid see ei taksitanud tema kaardilugemist, sest läbi une suutis ta õigeaegselt öelda „500 meetri pärast paremale“, mille peale ta ise ka üles ärkas.

Teine ägedam seik oli võistlusreis Austrias, kui me hotellis üritasime järgmiseks võistluspäevaks veidi magada. Päev enne oli Ollel tahtmine robotit radadel testida ja me leppisime naljatades kokku, et ta tuleks öösel kella kolmeks. Kell 3.00 oli Olle juba ukse taga ja ütles: „Mattis, hakkame tegutsema!“ mille peale mina ta viisakalt pikalt saatsin. Õnneks pikka viha ta ei pidanud ja saime hommikul kenasti robotit testitud.
Isiklikult on mul ülimalt hea meel, et Ollel oli usku ja tahtmist meiega tegeleda. Tänu Ollele olen oma hilisema erialavaliku osas vägagi rahul. Tema teadmiste pagas ja kirg teemasid teistmoodi õpetada on imetlusväärne ja teeb silmad ette nii mõnelegi kõrgkooli õppejõule.

Mattis Käst, KG vilistlane

Mõõtmatu

Olle on üks nendest õpetajatest, kes jääb kooliajast kohe eriti meelde. Seda füüsikaõpetaja ja robootika juhendajana.

Tema huvi tehnika vastu on mõõtmatu. Polnud ühtegi nädalat, kus Olle ei demonstreerinud uut LED-süsteemi, robotit või naljakat mütsi. Kui tunniteemad olid igavad, suutis ta teha selle põnevaks nii õpetamisega kui ka oma käitumiste ja naljadega. Meelde tuletamast ei tohi jätta ka robootikavõistlusi, kuhu Olle meid (võistkond Mölk) pidevalt viis ja kaasa haaras. Igatahes, Olle on jätnud mulle põhikoolist ja gümnaasiumist toredad mälestused, mis siiani naeru suule toovad. Palju-palju õnne Sulle, Olle, jätka tehnika- ning robootikamaailmas samas vaimus!

Sten Kongas, KG vilistlane

Positiivne

Olle on olnud alati abivalmis ja häid mõtteid jagav. Olle juhendamise läbi saab igast robotist üks tubli ja võistlusvalmis robot. Just oskus leida lahendus igale situatsioonile teeb Ollest väga erilise inimese.

Suurimad ühised seigad on meil kindlasti Robotexi võistlused. Peale pikka eeltööd ja paljusid koolis veedetud tunde veab vahepeal võistlusnärv alt, olgu see siis robotil või inimesel endal. Isegi, kui läheb veidi halvemini, kui loodetud, suudab Olle leida midagi positiivset ja lahkume ikkagi kõik hea meele ja tundega.

Soovin omalt poolt Ollele palju õnne ja edu! Palju kiireid ja tugevaid roboteid! Aitäh heade mälestuste ja õpetuste eest!

Ervin Kubits, KG abiturient

Kogemus

Meie teed kolleegidena ristusid Ollega suuresti tänu robootikale ja õpilastele, kes tema tiimides olnud on. Vahel juhtus, et õpilased tulid abi paluma ja võistlusteks mõtteid koguma ka minu juurde, nii see kõik algas.

Varsti rakendas Olle minu abi võistluste korraldamisel KGs ja enne kui arugi jõudsin saada, oli meil Kaja ja Ollega Magnetite tiim, kellele kaasa elada ja keda juhendada. Olen Ollele tänulik, et ta on avanud mulle ukse maailma, mis on ühtlasi põnev ja samas keeruline. Võistlustel tiimidele kaasaelamine on mõnus adrenaliin, mis sest, et ma esimestel kordadel mitte midagi aru ei saanud. Siis Olle seletas.

Meie kõige suurem kokkupuude on olnud ühe rahvusvahelise projektiga, mis viis meid eelmisel aastal koos õpilastega Portugali. Olle on hea reisikaaslane, sest ta teab nii palju maailma asju. Olle abiga kogusin teadmisi nii hotelli aknast paistvate ookeanilainete kui ka Nazare hiidlaine kohta, mis asus teisel pool kaljut. Olle oskab omal viisil juhendada õpilasi nii, et lõpuks nad ongi maailmatasemel tegijad, ja see on lahe. Kogemus, mille Olle projektide ja robootikaringi kaudu nii õpetajatele kui ka õpilastele loob, on tuhat tänu väärt!

Palju õnne sünnipäevaks ja küllap ühel päeval me reisime taas.

Kristin Lauri, kolleeg

Soovime kogu kooliperega palju-palju õnne ja õnnestumisi ning ilusat 45. sünnipäeva, Olle!