Uurimistöö teemaks valisin kodukohakirjanduse erijooned, millega osalesin Eesti kirjanduse vabariikliku olümpiaadi eelvoorus. 

Keskendusin kirjanduse mõistmisele läbi kodukoha, põhiliselt toetusin Aarne Mägi teosele „Maru lugu“. Kuidas mõjutab ümbritsev keskkond, kultuur, arhitektuur, kodulinn nii kirjanikku kui lugejat, kuidas see mõjub inimese fantaasiale – need olid mõtted, mida püüdsin avada.

Minu eesmärgiks oli välja selgitada, kui palju on Aarne Mägi teoses tõetruid juhtumisi ja seoseid kirjaniku enda elu ja lapsepõlvega. Tööd tehes tuli üsna palju uurida teost ning mõelda tegevuspaikadele, see oli aega nõudev, kuid samas väga põnev. Raamat hakkas ühes oma tegelaste ja paikadega elama. Minu jaoks on kogu see töö üks vahva kogemus, kindlasti oli uueks kogemuseks intervjuu tegemine autoriga ning hiljem intervjuu analüüsimine. Teise tasandi andis õpilaste seas läbi viidud küsitlus, kus nad kirjeldasid teoses ette tulnud erinevaid paiku meie kodulinnas ja enda emotsioone sõnastasid.

Suured tänud teose autorile Aarne Mägile, kellega sain teha intervjuud ning kellelt uurida erinevaid nüansse tema teose kohta.

Uurimistööd tehes jõudsin mitmetele järeldustele.

Kirjaniku lapsepõlv mõjutab teose sündmustikku ja tegevuskohtade valikut.

Kirjaniku enda elus toimunud hetked ja paigad, mis on meelde jäänud, kajastuvad teoses. Selles teoses oli kindlasti üsna palju autori enda mälestusi. Koolitee Kuressaare Gümnaasiumisse: Aarne Mägi on ise seda teed väga palju käinud ning ta ei näinud mõtet mõelda muud kooli. Lossivallidel olev suur põrgu on seotud tema lapsepõlvega. Kaevumaja on talle alati tundunud salapärane, kuid kõrvale jäetud. 

Kirjanik ja illustraator suudavad mõjutada lugejat. 

Lugedes teost ja vaadates illustratsioone, mõjutavad need lugejat erinevalt. Piltidel kujutatud tegevuskohad, isegi kui need olid välja mõeldud, panid mõtlema, kas Kuressaares on päriselt selline koht või mitte. Küsitluses arvati erinevaid variante, kus asub Maru kodu, kuid see maja oli lihtsalt sinna joonistatud, seda tegelikult ei ole. 

Samuti suutis kaevumaja pilt tekitada inimestes meeleolu, mida kirjeldasid salapära ja lapsepõlv. Kaevumaja oli tõesti salapärane, kuid vastajad pakkusid seda ilma teost lugemata, vaid pildi põhjal. 

Kodukohaga seotud teosed aitavad äratada lugeja tähelepanu, suunata seda tuttavatele paikadele, mis on unustusehõlma vajunud.

Autori enda jaoks oli kaevumaja juba lapsepõlvest salapärane ja samas mõistis ta, et see on üsna unustatud ja sellele ei pöörata enam tähelepanu. Pärast teose lugemist olen hakanud ise seda rohkem märkama, möödudes heidan pilgu kaevumajale ja meenuvad ka teoses olnud hetked.

Teose illustratsioonidega meenuvad lugejatel omad mälestused, mis teevad lugemise huvitavamaks.

Küsitluses uurisin, mis lood/mälestused meenuvad seoses teose illustratsioonidega. Selgus, et paljudele meenusid erinevad mälestused, nii lapsepõlvest kui ka lähiminevikust. Kaevumajaga seoses meenuvad tutinädala veesõjad ja kesklinnapeod, aastavahetus ja erinevad põnevad sündmused, mis on toimunud.

Huvitava arhitektuuriga ehitised inspireerivad nii kirjanikke kui kunstnikke.

Linnapildis on palju erinevaid hooneid, kuid osa neist on huvitavamad. Raamatu tähtsaimaks kohaks oligi kaevumaja ka sel põhjusel, et see erineb teistest hoonetest ja on omapärase arhitektuuriga. Oleks võinud olla ka mõni tavaline vanem maja, kuid just kaevumaja tegi loo eriliseks. 

Nii elus kui kirjanduses võib tegelikkus ja fantaasiamaailm eksisteerida kõrvuti ja mõlemad tunduvad päris.

Teosest oli seda selgelt aru saada, Maru oli küll tavaline õpilane, aga samas juhtus temaga midagi maagilist. Need hetked, kus fantaasiamaailm kohtub reaalsusega, on põnevad. Maru ühel hetkel hõljus kaevumaja kohal, kuid järgmisel hetkel oli tagasi reaalsuses. Selliseid hetki võib tulla ette ka tavaelus, kui unistada ja samal ajal olla reaalsuses, siis tõepoolest nagu hõljuks kahe maailma vahel. 

Suur tänu, Maria Liis, põhjaliku töö eest ja edu Sulle vabariiklikul olümpiaadil!