Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (2)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
22. november
- Imogen Metsniit 5.c
- Kristelle Kiil 8.b
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
Esimene lugu selles rubriigis oli Hedili Nõu „152 päeva lõpetamiseni“.
Esimene lause selles loos algas nii: „Viie kuu pärast istume kogu oma lennuga pidulikult sadade lastevanemate, õpetajate, õdede-vendade ja sugulaste ees ...“
Nii see pidigi olema. Nii see on kogu aeg, mida mäletan, olnud.
Täna saan pealkirjastada oma loo nii, nagu seda tegin: N(?) päeva lõpetamiseni.
Täna me ei tea, millal see päev on, ja me ei tea ka seda, kuidas see päev meil välja näeb.
Küll aga teame seda, et ükskord see päev tuleb ja meie abituriendid lõpetavad kooli.
Sellest koroonaviiruse epideemia põhjustatud isolatsioonist, mis meie elukorralduse pea peale keeras, saame vahetu kogemuse ja meeldejääva õppetunni, kui paljuga ja kui paljudega meie kõik, iseendale seda sageli teadvustamata, siin pisikesel planeedil seotud oleme.
Ja me saame meeldejääva õppetunni selle kohta, et üks, mis siin ilmas kindel, on muutused, et need ei pruugi alati meeldivad olla, et võimalikeks muutusteks on põhjust võimaluste ja oskuste piires valmistuda ja püüda kujunenud uutes oludes olla kohanemisvõimeline ja otsida-leida uusi ja edasiviivaid lahendusi.
Ma näen, et meie kooliorganisatsioon on kujunenud olukorraga enam-vähem, pigem enam kui vähem, ilma suurema kära ja tõmblemiseta hakkama saanud. Mis tähendab seda, et meie inimesed saavad hakkama, mängivad oma koha väljakul kenasti välja. Muidugi, see pole kerge, aga saadakse hakkama. On palju rõõmustavaid arenguid, isiklike tööoskuste edenemist, avastamisrõõmu. Saan vaid sügavalt kummardada ja tänada kõiki kooli töötajaid.
Tunnustust ja tänusõnu väärivad kooli poolt meie lapsevanemad, kelle toe ja abita see isolatsioonist tulenev koduõpe oleks meie ühistele (õpi)lastele palju keerulisem ja kindlasti vähem kasutoov. Teie toetus oma lastele ja õpetajate tööle on suurimat tunnustust väärt. Olge tänatud.
Ja õpilased, kellele kool ju päriselt mõeldud? Jutustamised mõnede meie õpetajate ja klassijuhatajate ja lapsevanematega annavad teada teie tublidusest ja loovusest ja kohusetundlikkusest, ühesõnaga kõigest sellest, mida on kuulda ja näha olnud ka n-ö varasemal normaalse koolielu elamise ajal. Ning muidugi on praeguse koduõppe ajal olemas ka omad lorud, aga kuhu siis nemadki peaksid kaduma? Lapsed/inimesed on ja jäävad erinevateks igasugustes oludes ja igasugustel aegadel. Meie töö koolis tähendabki toimetamist selles suunas, et plusspool miinuspoole veenvalt, püsivalt ja kasvavalt üles kaaluks.
N(?) päeva lõpetamiseni. Selle lookese kirjutamise ajal pole ka midagi veel selgemaks saanud, et N ja ? pealkirjas muudetud saaksid. Abiturientide jaoks lõpetamise suhtes täna nii jääbki. Aga meil on iluskenasuurepäranejaoodatud päev täna. Kätte on jõudnud oodatud koolivaheaeg. Ja see on kindel.
Ja hea on korduvalt eri kohtadest kuulda olnud, et KG – ja tahadki koolis käia.
koolijuhataja