Erko Niit (2006)

Kuidas jõuab laul lavani? Ütleme, et võtad repertuaari ühe uue loo. Mis etapid see lugu läbib? Kas sa ise muudad seadet ja kuidas see sul käib?
Eks see oleneb alati ka loost, selle iseloomust ja ka raskusastmest, koosseisust ja instrumentatsioonist. Aga eks esialgu kuulan lugu üsnagi palju kordi ja üritan leida selles selle, mis minu jaoks on vastava loo essents. Alati õpin ära originaalvariandi ning seejärel proovin omastama hakata. Esialgu mõni harmooniamuutus, mingi teine kitarripartii, tihti proovin luua mingi teistsuguse loo intro ehk sissejuhatuse, teine kitarripartii mõnes muus registris ehk eks neid mõtteid käib peast läbi palju. Lõpuks võib juhtuda nii, et tegelikult ei muuda loo seadet kuigivõrd, sest lugu ise on nii tugev. Kõik oleneb loost! Viimasel ajal olen märganud, et need esimesed ideed, mis tekivad, on alati kõige paremad, mida edasi, seda rohkem hakkan viimistlema ja loo põhiidee hakkab kaduma.

Kui peaksid enda kohta välja tooma kolm kõige olulisemat iseloomujoont, siis mis need oleksid?
Väidetavalt suudan jääda keerulistes olukordades rahulikuks, suudan olla õigel ajal vait ning olen piisavalt nõudlik. 🙂 Eks selline enesereflekteerimine on alati keeruline ja natuke kohatu, isegi natuke ebameeldiv.

Missugune õpilane sa olid? Kirjuta üks vahva juhtum kooliajast meenutuseks õpetajatele ja teadasaamiseks praegustele õpilastele …
Olin selline, kes tegi just piisavalt, et läbi saaks, ja mitte rohkem, ma ei olnud kindlasti eeskujulik õpilane. Aga eks mul olid omad hetked. Hmm …

Muusikatunni õpetajaks oli meie klassijuhataja Mai Rand ning mitte just iga kord, aga päris tihti ütlesime klassivenna Preedikuga, et me oleme seda teemat juba muusikakoolis õppinud, et me läheks hea meelega alla kohvikusse ja õpiks seal kooli segakoori Ave laule. Mõeldud, tehtud ja luba antud, liikusime kohvikusse ja jõime kohvi, ka sõime rummikooki, kooripartiid olid ju ammu selged :)

Mida soovitad tulevastele muusikahuvilistele?
Ah, ma ei teagi, kuulake hästi palju muusikat, harjutage pilli ja mängige võimalikult paljude inimestega koos. Ärge olge silmaklappidega ning ärge olge kinni oma kinnisideedes, olge avatud ja kohanemisvõimelised. Oluline on olla valmis juhusteks 🙂

Tuuli Rand (2009)

Mis on kolm kõige olulisemat asja, mis on sinu elus juhtunud pärast kooli lõpetamist?
Lõpetasin Otsa kooli, see oli väga oluline mulle! PS: Tegu oli superhea kooliga, läheksin iga kell uuesti.

Olen selle aja jooksul andnud välja 2 plaati – WINDY BEACHi EP ja ÖED debüütalbumi.

Võtsin endale koera. Soovisin alati lapsena koera, keda kunagi ei võetud, kuna vanaema juures ju oli, aga eelmisel aastal viisin ise oma unistuse täide. Ta nimi on Zoe ning ta on kõige vahvam ja armsam olevus siin maailmas.

Missugune õpilane sa olid? Kirjuta üks vahva juhtum kooliajast meenutuseks õpetajatele ja teadasaamiseks praegustele õpilastele ...

Arvan, et olin õppimistulemuste poolest täitsa tavaline, mitte puhas viieline, aga mitte ka kaheline. Pigem ikkagi 4-5 ja no paar 3 tuli ka ikka (matemaatika, keemia), aga kindlasti olin klassi üks aktiviste koolisiseste võistluste ja muude ürituste osas. Meie ajal oli gümnaasiumis 6 paralleeli, olime E-klass ning meil oli vast üks kokkuhoidvamaid ja aktiivsemaid klasse, nii et siinkohal tervitaksingi kõiki kaasteelisi.

Üldiselt ikkagi meeldis koolis käia ning õppimist mäletan ka, gümnaasiumis hakkasime lihtsamaid kodutöid vahetundides ära tegema, et siis oleks kodus vähem teha – see oli kaval nipp ja jäi rohkem aega hobide jaoks.

Aga paar kildu Maidu Variku suust siis äkki:

Maidu Varik: „Miks on Riigikogus 101 liiget?“
Õpilane: „Sest Dalmaatsia koeri oli ka 101.“

Maidu Varik: „Eesti saateid keegi ei vaata, lähete ka koju, teete oma „Esmeralda“ lahti. Vaatate, kes on kelle laps ja kes kellega veel abielus pole olnud.“

Maidu Varik: „Meie kooli õpilased mängivad juba 13aastaselt aktsiatega. Aga te olete siin mingi vähearenenud.“

Maidu Varik: „Palju meil koolis õpilasi on?“
Õpilane 1: „Tonn.“
Õpilane 2: „Kilo.“
Maidu Varik: „Mitte kilodes! Seda lollust ei suuda keegi ära kaaluda.“

Maidu Varik: „Kui vannis tapetakse, siis on mingi kavalus. Ja kui on mingi kavalus, siis tappis naine.“

Maidu Varik: „Kui naine midagi pähe võtab, siis nui neljaks.“

Siinkohal tervitan Maidut ja ütlen, et ta oli väga muhe mees ja tema tunde alati kõik ootasid. Aitäh, et oled olnud väga hea õpetaja, õppealajuhataja ja inspireeriv inimene.

Lisaks veel

Olle Arak: „Pean uue konspekti otsima ju, see jutt küll kõigi kõrvadele pole. Nii ... kuhu me jäime … linnukestest rääkisime, mh, kas see tund juba läbi ei võiks saada!?“

Irja Truumaa laul: „Alused ja happed,
alused ja happed –
kokku nad teevad
soola ja vee …“

(Me hakkasime mingi hetk üles kirjutama kilde, mida õpetajad ütlesid, kogusime kokku ning panime need oma lennuraamatusse. Tehke sama, tulemus on imeline!)

Milliseid huvisid sul veel peale muusika on?
Ikka on, ma arvan, et igal inimesel võiks olla ikka mitu huvi, muidu elu läheb liiga tösiseks ja igavaks. Väga meeldib lugeda ja pigem psühholoogilisi ning enesearengu raamatuid. Huvitun väga ka moest ja meigist, naistevärk vast.

Viimasel ajal on ka põnevust pakkunud video monteerimine ning kogu filmimise protsess ning veel on väga olulisel kohal reisimine, sisekujundus, sportimine, Yin jooga (on väga lõõgastav, eriti kui on palju stressi), üritusi meeldib korraldada, õhtut juhtida ja igasugu mänge läbi viia. Viimasel ajal on lisandunud listi ka Playstation.

Kui palju käesolev kriisiolukord sinu elu mõjutab?
Väga. Kuna kogunemised ja üritused on hetkel keelatud, siis see mõjutab otseselt ka minu tööd ehk siis esinemisi hetkel ei ole kuni teadmata ajani. Kas peale seda olukorda on firmadel üldse rahalisi võimalusi, et üritusi teha? Eks kõik selgub tulevikus, mis saama hakkab, praegu on ikkagi kõige olulisem see kriis üle elada ja kodus püsida, eriti noored, sest just sina võid oma vanemaid/vanavanemaid nakatada ning nende jaoks on see viirus kahjuks hullem kui sulle, nii et mõtle pigem oma pere tervise peale.

Tohutult kurb meel on ka sellest, et ei saa oma perele Saaremaale hetkel külla tulla, aga see-eest helistame rohkem.

Risto Paiste (2011)

Foto Mardo Männimägi.

Mis sa arvad, kas tuled kunagi tagasi Saaremaale elama? Mida Saaremaa sinu jaoks tähendab?
Ma arvan küll, et mingis eluetapis tulen ma Saaremaale tagasi elama! Samas julgen väita, et praegugi umbes 70% oma vabast ajast veedan ma Saaremaal! Saaremaa on minu jaoks kodu! Ja kui sa oled midagi enda sisse juurutanud, siis on sellest raske lahti lasta!

Kuidas jõuab laul lavani? Ütleme, et võtad repertuaari ühe uue loo. Mis etapid see lugu läbib?

Laul lavani? See on hea küsimus! Räägime siis hetkel loo kaverdamisest! Kui tegemist on minu jaoks mitte väga tuntud looga, siis ma kindlasti kuulan seda alguses väga palju, et endale laulust ettekujutus saada. Minu jaoks on hästi oluline enda jaoks selgeks teha, mis on laulu sõnum, ja suuta ennast viia looga samale tasandile. Muidugi mugavdada enda jaoks helistikku, kui see on vajalik. Kui kõik justkui tundub õige, siis läheb harjutamiseks ja see on kõige lõbusam osa. Harjutamise käigus kujuneb laul välja just nii, nagu mulle kõige parem seda esitada on. See ei ole kunagi 100% sama mis originaalesitus. Samas ei ole ka eelmine läbilaulmine sama mis järgmine. Läks vist juba pikaks, võtame järgmise!

Milliseid huvisid sul veel peale muusika on?
Huvid peale muusika! Meri! Saarlaseks olemisega kaasneb mingi tohutu kirg mere vastu. Seega olen end avastanud mitmeid kordi seilamas Läänemerel, nii Lätist Poola kui ka Tallinnast Rootsi, Eesti rannikuvetest rääkimata! Ja selle kõige eest saan ma tänada vaid Jazz Sailing Teami, kes on mulle selle pisiku leevendust ja ravi võimaldanud! Merega seonduvalt meeldib veel ka kalapüügiga tegeleda! Mootorrattad! Krossikaga off-road sõitmine erinevatel radadel, läbi vee ja muda!

Kõiki neid tegevusi tehes ma tunnen, et saan tohutult juurde energiat, mida läheb vaja!

Kui peaksid enda kohta välja tooma kolm kõige olulisemat iseloomujoont, siis mis need oleksid?
Aina raskemaks lähevad need küsimused. Aga ma arvan, et ma olen väga empaatiavõimeline, mul on hea enesekontroll ja kolmandaks iseloomujooneks võiks olla see, et olen rõõmsameelne! (Positiivse mõtlemisega!)

Marvi Vallaste (2003)

Kas sulle meeldib rohkem esineda üksi või kellegagi koos?
Esinen väga erinevate koosseisudega ehk siis välja ongi kujunenud aegade jooksul valik, et teen kõike, mida pakutakse. Kitarri saatel õhtusöögi taustaks või mõni ametlik vastuvõtt või üliägeda peobändiga suuremal firmapeol või suurema orkestri või bigbändiga galakontserdil või hoopis stuudiotöö, kus vaja laulda erinevaid hääli taustaks või showgrupiga Stockholmi kruiisilaeval teha erinevaid karaktereid läbi muusika. Ma ei ole laval enamasti kunagi üksi, seljataga on kas bänd või teised lauljad, aga kui küsid, kas taustalaulmine või soololaulmine, et kumba eelistan, siis vastan soololaulmine. Igal juhul. Taustalaulmisest enamasti ära ei ütle, aga see ei ole olnud minu jaoks eesmärk omaette, on läinud nii.

Kui palju sa teed koostööd teiste KGst sirgunud muusikutega?
Saaremaalt ja KGst tulnud erinevate lauljate ja muusikutega pole koos muusikaprojekte teinud. Kohtunud oleme küll samadel lavadel, aga erinevate koosseisudega.

Mis sind muusikani viis?
Kõik algas kodust, laulmine meeldis väga. Käisin ka muusikakoolis, mida tahtsin kümneid kordi pooleli jätta, aga ema sundis lõpuni minema ja tal oli selles järjepidevas sundimises suur mõte sees. Ja minu õpetaja Laine Lehto – mida ma oleksin ilma temata teinud need kolm aastat gümnaasiumis – laulsime ja arutasime maailmaasju. Olen talle tänulik, nii väga. Ja jõudsin Otsa kooli.

Kui palju käesolev kriisiolukord sinu elu mõjutab?
Kriisiolukord on loonud minu jaoks olukorra, kus saan olla oma perega hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni. Naudime seda koosolemise aega väga, keegi ei kiirusta kuhugi, ärevust ja muretsemist on poole vähem, kuigi jäin oma tööst ilma – kõik esinemised on teadmata ajaks tühistatud. Ma ei muretse praegu enda pärast, sest meiega on hästi – püsime kodus, oleme terved ja loodan, et see viirus taanduks.

Tervist Saaremaale, hoidke end väga, hästi palju jõudu, tervist ja valmisolekut Kuressaare haigla kõikidele sealsetele töötajatele!