Rääkige palun veidi endast, millistes koolides käisite ja kuidas ise kunsti juurde jõudsite?
Olen mandri tüdruk Viljandist. Märkustele „mine õue“ või „ära nii lähedalt, nii-öelda ninaga joonista“ väga ei suutnud reageerida. Joonistasin kodus ja kunstiringis. Nii umbes 5.–6. klassis maalisin guaššidega tapeedirullidele suured oma aja kangelased Miki Hiire ja ta sõbrad. Panin need oma toa seintele (siis ju plakateid ei olnud). Olin väga uhke, sest tulid päris hästi välja. Need maalingud on siiani alles, kuigi koltunud ja väga väsinud. Kui keskkooli lõpetasin, läksin kunsti õppima. Miks ma Tallinna Pedagoogilisse Instituuti joonistamist, joonestamist ja käsitööd õppima läksin? Minu ema, tädi, vanaema ja -isa olid õpetajad – seega palju eeskujusid. Mängisin väiksena kodus õpetajat, on alles enda tehtud päevikud, kuhu panin hindeid koduste tööde eest laulmises (laulusõnade õppimine), joonistamises, kirjatehnikas, kirjutamises ja arvutamises.

Liisa Sall „Kevadlilled“

Kuressaare Gümnaasiumi kunstiõpetaja olete olnud juba pikki aastaid. Kuidas meie kooli tööle jõudsite?
Olin kunstiõpetaja Kuressaare Põhikoolis. Kui see kool liideti Kuressaare Gümnaasiumiga, sai minust meie kooli kunstiõpetaja.

Põhikooli õppekavas on kunstiõpetus kõikides klassides, kus kõik saavad kätt proovida erinevate tehnikatega. Hoopis teine teema on kunstiring. Millised õpilased satuvad kunstiringi ja millega te seal tegelete?
Kunstiringi tulevad kõik, kellele meeldib joonistada ja värvida, nn maalida. Olen küsinud oma õpilastelt, kas nad teevad kunsti ka vabal ajal, st kodus ja vastus on JAH. Mida rohkem oma kätega teha ja kui ka õpetaja juhendab, seda kindlamalt tööd välja tulevad. Algklasside õpilased maalivad vahvaid töid guaššvärvidega ja segatehnikas – akvarell + rasvakriit + viltpliiatsid. Nende tööd ongi väga emotsionaalsed ja toredad. Vanemad õpilased maalivad guaššide ja akvarellvärvidega, joonistavad vilt- ja värvipliiatsiga juba ruumilisemaid töid – liikuvaid figuure (inimesed, loomad), natüürmorti jne. Aga kõik õpilased, kes kunstiringis käivad, on väga tublid. Paar õpilast on minu kunstiringist läinud Kuressaare Kunstikooli ja seal jälgin nende edusamme edasi.

Kuidas teie arvates noored tänapäeval kunsti suhtuvad?
Kuna olen suur kunstisõber, siis ootaksin ka noortelt suuremat respekti kunsti vastu. Suhtumine on paraku leige.

Kui veidi võrrelda erinevaid aegu: kas noori on aina rohkem tulemas kunstiga tegelema või on neid hakanud vähenema?
Neid, kes kunstiga ka väljaspool tundi tegeleda tahaksid, jääb vähemaks – nutimaailm võtab oma aja. Kahju!

Millised võtted, tehnikad, teemad täna noortele kõige rohkem meeldivad?
See on tagasiside küsimus õpilastele, mida ka küsin. Eelmise aasta 9. klasside küsitluses selgus, et jäljendamise võte on meelepärasem ja tulemused ongi väga head nii maali kui ka graafika tehnikas. Joonestamisega seotud perspektiiviõpetus on raske, aga see teema on paratamatu – on vajalik osata ruumiliselt kujutada. Väga palju lasen õpilastel kujutada-kujundada eesti kunsti ja nii õpivad nad ka kunstnikke tundma. Guaššvärvidega maalimine ei ole väga oodatud – kas vähese tegemise tõttu? Vaba teema meeldib, aga siis paljud küsivadki minult, mida teha.

Kuidas teie jaoks on kunst seotud kirjandusega?
Visuaalse kujutava kunsti liigid, nagu maal, graafika, skulptuur, arhitektuur ja tarbekunst, on väga seotud kirjandusega seda illustreerides. Teame kirjanikest skulptuure, maale, tarbekunsti ja väga toredaid maalitud ning joonistatud raamatute kujundusi.

Konrad Mägi maali „Võrumaa. Valgjärv“ jäljendamine. Töö autor Hanna Kitt

Meie kooli siseilme on ainult võitnud, sest tänu Ene Pidmannile on mitu korda aastas I ja II korrusel näha meie õpilaste väga lahedaid kunstitööde näitusi, rääkimata Meie KG iganädalasest „Nädala kunstitöö“ rubriigist.