Kuidas said töökoha Coopis ehk n-ö Tooma poes?
Töökohast sain teada ema tuttava kaudu. Sel perioodil oli seal palju haigestunuid ja tööjõupuudus oli suur.

Millal alustasid tööd Coopis? Kas oled ka varem tööl käinud? Kus? Millal?
Alustasin 10. klassi kevadel. Varem olen töötanud Püha kiriku pastoraadis koristajana, kuhu sain vanaema soovitusel. Samuti olen töötanud oma vanatädi kohvikus Pärnus nõudepesijana ja keskajakeskuses Archebald giidina.

Mis on sinu täpne ametinimetus?
Minu ametinimetus on saalitööline. Suviti, kui pikemaid päevi tegin, olen ka eraldi piimatooteid või lihakaupa välja pannud – neid ülesandeid peab iga päev täitma üks või kaks inimest ning selle kõrvalt tavalist saalitööd palju teha ei jõua.

Missugused on sinu tööülesanded?
Põhimõtteliselt pean nii palju kaupa välja panema, kui jõuan. Aitan ka kliente, kui neil küsimusi on. Kui on parasjagu vähe töötajaid ja nutikassas pole kedagi, saan ka nutikassas kaardi, et seal näiteks vanusekontrolli teha.

Missugune on sinu töögraafik ja -koormus?
Minu koormus kooliperioodil pole ilmselt eriti suur, võrreldes teiste kooli kõrvalt töötajatega. Mul on võimalus ise valida, millal tööle tulen, ning vajadusel ka iga kuu koormust muuta, mis on väga hea. Enamasti käin tööl õhtuti pärast kooli 2-3 tunni kaupa.

Kuidas jõudsid soovi ja otsuseni gümnaasiumis õppimise kõrvalt ka tööle minna?
Tahtsin, et mul oleks natuke rohkem raha, mida vajadusel kasutada. Samuti oli pakkumise tegija üsna murelik ning mõtlesin, et võiksin aidata.

Missugune on olnud sinu tööelu parim hetk, missugune raskeim? Mida oled neid kogedes enda kohta teada saanud?
Parim hetk oli hiljuti, kui mulle sünnipäeva puhul kommikarp kingiti. Häid hetki on olnud palju. Raskeid hetki tuleb ka ette, näiteks kui midagi katki teen, tunnen ennast üsna halvasti, kuigi enamasti pole see suur probleem. Võibolla kõige raskem hetk oli see, kui lihakastivirnaga eakale naisele pihta läksin: ta keeras mulle järsku ette ja ma ei osanud seda oodata. Mõistagi oli ta pahane.

Kuidas on töölkäimine muutnud sinu suhtumist rahasse ja aega?
Alguses kadus teenitud raha päris kiiresti, aga olen üha enam seda hakanud kasulikel eesmärkidel kasutama. Suviti, kui rohkem tööl käin, maksan näiteks enamiku oma isiklikust kütusekulust kinni. Maksan õpikute kulud jms, mis kooliga seoses ette tulevad. Ostsin järelmaksuga telefoni ning sellest ajast alates maksan ise ka oma telefoniarvet. Kokkuvõttes sõltun rahaliselt emast üha vähem. Hakkasin hiljuti ka vanaisa eeskujul kõiki kulusid ja tulusid üles märkima, et rahal paremini silma peal hoida.

Aega väärtustan ka rohkem, sest puhkeaega võiks rohkem olla ning kool, töö ja hobid võtavad kõik oma aja.

Missugused on sinu hobid? Kaua oled nendega tegelenud?
Tegelesin nooremana võimlemisega, aga kahjuks läks meie grupp 10. klassi alguses laiali. Alates 10. klassist tegelen rahvatantsu ja koorilauluga.

Missugused on sinu tulevikuplaanid?
Ma soovin õppima minna kas füsioteraapiat, biokeemiat, veterinaariat, keskkonnaplaneerimist või midagi muud, mis seostub bioloogia ja keemiaga. Kuigi lõpetan arvatavasti hõbemedaliga, ei ole üldse kindel, et soovitud erialadele ka sisse saan, nii et seda näitab aeg. Õppimise kõrvalt tahaksin kindlasti rahvatantsuga edasi tegeleda. Seda, kas Saaremaale tagasi tulen, ei oska ma öelda, aga see on üsna tõenäoline.

Kuidas õnnestub ühitada kool, tööelu ja hobid?
Vahel on päris keeruline, sest aega ei ole kõige jaoks piisavalt, aga kuna mu töögraafik on väga paindlik, olen siiani hakkama saanud.

Anna soovitusi gümnasistidele: kuidas leida huvitav eriala, kuidas ühitada kool, töö ja hobid!
Ise peab uurima ülikoolide lehekülgi, mida nad pakuvad jne. Samuti võiks uurida tuttavatelt, vaadata dokfilme, käia töövarjupäevadel jms, sest otsuse langetamise tähtaeg jõuab kiiremini kätte, kui arvatakse.

Hea on aega ette planeerida, tähtsad kuupäevad üles märkida, võib isegi päevakava teha, siis on näha, kui palju aega millekski jääb ning kas peab midagi kavast välja jätma.