Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (2)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
22. november
- Imogen Metsniit 5.c
- Kristelle Kiil 8.b
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
Jätkame Inspira sünnipäeva artiklitega. Tänane kolmas intervjuu on muusikaõpetaja Pilvi Karuga, kes on huvikoolis lauljaid koolitanud algusest peale.
Te olete noori lauljaid Inspiras juhendanud juba 15 aastat ja tegite sama ka enne huvikooli tekkimist. Aga alustame algusest. Te olete KG vilistlane – kuidas kooliaeg teie muusikahuvi mõjutas?
Esimene hetk
Sõbranna istus klaveri taga, vaatas nooti ja hakkas mängima. Minus tekkis tohutu huvi kummalise noodikeele vastu ja soov osata muuta noodikiri klaverihelideks. Läksin üle hoovi koju ja ütlesin emale, et ma lähen muusikakooli. Pidin järgmise sügiseni ootama, kuna poole aasta pealt sinna ei saanud. Aga vanemad hakkasid klaveri jaoks raha koguma ja minu huvi ei kadunud kuskile. Olin siis seitsmene.
Inspira solistidega ETV lastesaate “Kevadlaulud Saaremaal” videote salvestamisel aprillis 2011. Foto Tauno Pääslane
Klaver
Pilliõpingutega käib kaasas laulmine ja oma lauluhääle kasutamisega olid mul pisut segased lood. Õigeid noote oskasin laulda küll, aga oma hääle kõla mulle ei meeldinud. Koolis olin nõus laulma ainult teistega koos. Solfitunnis, kus üksi laulmisest pääsu ei olnud, otsustasin, et mul on väga madal hääl, ja omandasin kiiresti oskuse „murda“ meloodiaid esimese kõrgema noodi puhul ning laulda oktav madalamalt. Tagantjärele arvan, et tahtsin kuulda oma hääles kõlavärve, mida kuulsin klaveril. Mida kõrgemaid noote proovisin, seda halastamatum oli tulemus ... Laulda nagu klaver ma ei osanud. Viiendasse klassi jõudnuna hakkas selgeks saama, et pianisti minust ei tule. Teised mängisid paremini ja sõrmed liikusid neil kiiremini. Ilmselt seda tajudes hakkasin vaikselt märkama ka teisi pille ja kõlasid.
Teine hetk
Seisin muusikakoolis õppealajuhataja uksel ja ütlesin, et soovin hakata flööti mängima. Kas ma soovin klaverist ära tulla, küsis tema. Ei, ma ei tahtnud vahetada pilli, ma tahtsin klaverit edasi mängida ja flööti lisaks. Kooli jaoks keeruline olukord, kuna nii ei olnud ette nähtud, aga ma piltlikult ei läinud sealt ukse tagant enne ära, kui flööt käes ja otse puhkpilliklassi. Nüüd läks muusika õppimine minu jaoks põnevaks ja hakkasin esmakordselt nautima esinemisi.
Rütmika töötoad on Inspira solistide sügisvaheajakuulutajad juba neljandat aastat. 2019
Laulmine
KGsse tulin kümnendasse klassi. Elasin küll saja meetri kaugusel SÜGist, aga põhjused teise linna otsa kooli tulla olid head. Esiteks avati uus ajaloo eriklass ja ajal (1980ndate lõpp), kus Eestis toimusid pöördelised sündmused ja ajalookäsitlus muutus täiesti, soovisin rohkem teada asjadest, mida eelnevates klassides oli õpetatud vaid ühe nurga alt. Teiseks, kooli direktor Toomas Takkis matkas ja käis sellel ajal matkadel ka õpilasgruppidega. Põhikoolis olin klassikaaslastega läbinud matkakooli ning testinud oma võimekust I ja II kategooria matkadel. Olin veendunud, et minust võiks matkaja ja mägironija saada küll. Läks nii, et matkaja sai minu vennast. Peaaegu täppi! Koolis laulsin kooris ja ansamblites, laulsin duetti sõbrannaga (sellesamaga, kelle klaverimängu seitsmeselt imetlesin) ja tegime ka flöödi-klaveriduot. Muusikaõpetaja Mai Rand kutsus mind laulma KEKi kammerkoori, lisaks liitusin kiriku noortekooriga. Laulsin rõõmsalt alti ja mängisin flöödil kõrgeid noote, kõik toimis ... Kuni Ester Soe kutsus kirikukoori laagrisse hääleseadet tegema noore laulja Aimar Tammeli. Kuna mina ei olnud nii ilusa häälega ja sümpaatset lauljat enne lähedalt näinud, siis otsustasin, et kui ta palub mul proovida kõrgemaid noote laulda, siis olgu. Sinna hääleseade tundi sisenesin ma aldina ja välja astusin sopranina.
Miks just muusikat otsustasite õppima minna?
Ma kaalusin ka geograafia ja fotograafia õppimist, aga gümnaasiumijärgsel aastal, kus töötasin haiglas arhivaarina, oli aega mõelda, mis mind siis tegelikult huvitab. Esmalt lõpetasin Tallinna Pedagoogikakooli ja seejärel Eesti Muusikaakadeemia, mõlemad muusikaõpetajana.
Ja Saaremaale tagasi õpetajaks tulite …?
... 2000. aastal. Selleks ajaks oli mu tütar Katariina kuuene ning valides Tallinna ja Kuressaare vahel sai otsustavaks see, et vanematekodu ja seega ka esmane elukoht olid saarel olemas. Töökohaga oli keerulisem: Tallinnas pakuti tööd muusikaõpetajana, siin alustasin KGs asendusõpetajana ja imetillukese koormusega Saare Noorte Huvikoolis muusikaringidega ning just avatud eralasteaia muusikaõpetajana.
Telesaate OP salvestusel koos KG 11. klassi õpilastega tutvustamas uut õppevahendit “Muusika gümnasistidele ja lindile” 2008. aasta aprillis
Olete aastaid õpetanud soliste. Milline nägi noorte lauljate õpetamine välja enne Inspirat?
Mina alustasin Saare Noorte Huvikoolis. Esimene õpilane oli Maria Väli, kes oli siis kaheteistkümnene. Mariaga koos ja tänu tema usaldusele ilmselt jõudsingi äratundmisele, et tegelemine häälega võiks olla minu suund muusikas. Päris pikalt hoidsin kätt soojas ka koorijuhina, kuid nüüdseks olen sellest peaaegu loobunud.
Öeldakse, et õpilased on õpetaja nägu – või on see vastupidi? Kes teie õpilastest teid kõige paremas mõttes mõjutanud on ja kuidas?
See võib olla nii- ja naapidi. Solistiõppe tunnis oleme kahe- või kolmekesi ja mõjutame üksteist inimestena igal juhul. Ja siis kõik need muusikalised mõjutused. Aga mul on tõesti igal nädalal kaks kohtumist õpilastega, kellelt ammutan energiat, ja tuleb tunnistada, et koos nendega olen mängulisem ja siiram ja lõbusam kui teisi tunde tehes. Need on minu eelkooliealiste muusikaringide lapsed, kes ei lase kunagi õpetajal tunnis asetuda positsioonile, kus tulemus võidutseb mängu ilu ja võlu ees. Minu suurimad mõjutajad on väikesed lapsed.
Kas solistide õpetamiseks on vaja läbida ka mingi kindel koolitus või võiks iga laulja solistiõpetajaks hakata?
Lauljate õpetamist õpetatakse kõrgkoolides, sealt tulevad osad solistiõpetajad ja hääleseadjad. Lauljaks õpetatakse nii kõrgemates koolides kui ka mitmetes muudes õppevormides ja osast nendest saavad ka solistide õpetajad. Nii on ju kõigil tegevusaladel, et õpetamiseni jõutakse erinevaid teid pidi ja alles õpetamise käigus selgub, milline õpetaja sa oled. Kui on soov õpetamist õppida, siis koolidest ja koolitustest puudust ei tule.
Esimene Solistica! Pildil ulatab KG koolijuht tänukingi minu vennale Andresele, kelle pakutud nimi võitis uue lauluvõistluse nimekonkursi. Foto Gert Lutter
Viimased seitse aastat olete olnud üle-eestilise noorte lauljate konkursi Solistica üks peakorraldaja. Mida on teile kui juhendajale sellise suure mastaabiga ürituse korraldamine juurde andnud?
Ühe konkursi, kus tahan väga, et mu õpilased saaksid võimaluse üles astuda.
Olete olnud Saaremaa 50. laulupeo kunstiline juht. Kuidas laulupeo korraldamine erineb solistide konkursi korraldamisest? Mida kunstiline juht üldse teeb?
Laulupeo kunstilise juhina oli minu vastutusala väga selge: peo ideest lähtudes vastutasin repertuaari eest. Kunstiliselt juhilt nõuab see loovat ja julget tegutsemist ja head koostööoskust. Solistica korraldamisel vastutan mitmete sisuliste protsesside eest, aga peakorraldaja rolliga kaasneb ka vastutus inimeste ees, kellele oleme lubanud, et Solistica igal aastal tuleb. See nõuab palju järjekindlust ja tähelepanelikku suhtumist.
Saaremaa 50. laulupeol “Saagu, saagu üks saar” lastekooride ees. Foto Andi Roost, 2013
Täiskasvanute õpe?
Ma olen väga tänulik, et EMTA täiendõppekeskus on mulle pakkunud mitmeid võimalusi anda teistele õpetajatele edasi osakese sellest, mida õpetamises kasutan. Selliste kursuste ettevalmistamise käigus tuleb analüüsida enda tegemisi ja märgata arenguid nii enda sees kui ka muusikamaailmas laiemalt. Ja tore on unistada, et võibolla midagi sellest, mis on minu õpilaste silmadesse sära toonud, särataks silmapaare, kellega minul ei ole võimalust kohtuda. Ma elan ju ikkagi saarel ja üle mere minemine ei ole nii lihtne.
EMTA täiendkoolituskeskuse Saaremaa suvekooli kontsert “Liikumine on laines” 2019. aasta Saaremaa Merepäevadel. Foto Gert Lutter
Noorel inimesel peab olema uudishimu ja mitmekülgust, et leida, mis teda elus kõige rohkem köidab. Hea, et Kuressaare Gümnaasiumi huvikoolis Inspira on Pilvi-sarnaseid õpetajaid, kes aitavad õpilastel oma teed leida.