Oled 36. lennu a-klassi õpilane ja Sinu klassijuhataja oli Renate Pihl. Mäletan, et olid juba gümnaasiumiajal väga aktiivne ja mitmekülgne. Kas ja kuidas on KG mõjutanud Sinu praeguseid valikuid?
Meie lennu rahvas oli see õnnelik punt, kes oli koolile katsejäneseks lennusüsteemi juurutamisel. See tähendas, et meil alguses klasse otseselt ei olnudki, olid lihtsalt grupid 10.1, 10.2 ja 10.3, mis omakorda veel jagunesid ja segunesid mingites keeletundides. Omamoodi huvitav kogemus ja tänu sellele kohtusin paljude lennukaaslastega, kellega muidu nii lähedaseks poleks saanudki. Siinkohal kindlasti tervitus ka meie lahedatele lennujuhatajatele Annelile ja Kaarinile. Uskumatu, et te selle segasummasuvilaga tookord hakkama saite.

Ma usun, et Kuressaare Gümnaasiumil on olnud minu elus väga suur roll. Saadud teadmiste ja kogemuste pagas on olnud vajalik ja kasulik igal rindel ning need inimesed, kellega kohtusin, on siiani lähedased. KG soosis väga ka klassiväliseid tegevusi ja see muidugi sobis mulle maru hästi. Usun, et kõik need teatriõhtud, võimlemisvõistlused, näitlemised ja väitlemised kujundasid minust hoopis teistsuguse inimese.

Kas luuletamises oled sama osav kui gümnaasiumis, mil oma eesti keele õpetaja Marit Tarkiniga isegi luulekeeles argumenteerida suutsid? Teeme proovi!

Oled kuulus Henri Rump!
Mis on nüüdseks Sinu trump?

„Minust ja minult sulle”

Luulemeheks end ei pea,
kuid vahel harva sätin mõne rea.

Kuulsusest ma suurt ei hooli,
keeran pigem tagaplaanil rooli.

Ei ma olnud õpilane hea,
kuid õnneks aitas terav pea.

Kogemus mul trumbiks suureks,
mida saadud koolist suurest.

Tööta kaasa, näitle, väitle,
see võib muuta elukäike.

Leia sõpru, avasta ja suhtle,
ära ennast üleliia nuhtle.

Tunnist tundi naudi elu,
seda kordumatut keskamelu.

Missugune õpilane Sa olid? Kas klassiruumis 305 sattusid autahvlile luulekeele valdamise eest või mõnel muul põhjusel? Millist nõu annad praegustele gümnasistidele, kes oma tuleviku osas võibolla väga kindlad veel ei ole?
Õpilasena ei olnud ma ilmselt kõige teravam pliiats, tihtipeale fookustasin oma tegemised kõigele muule ning õppimine jäi mõnikord tagaplaanile, kuid siiski üritasin alati oma asjadega õigel ajal valmis saada. Autahvlile jõudsin ilmselt tänu klassivennale, kelle kätte sattus mingi juhuse läbi minu passipilt. Ühel hetkel ta otsustas, et maru vahva oleks seda pildikest klassis 305 seinal eksponeerida. Hiljem lisandus sinna neid tegelasi veelgi ja nüüd tagantjärele on muidugi uhke tunne olla üks paljudest, kes on selle tunnustuse osaliseks saanud.

Praegustele gümnasistidele soovitaksin kindlasti leida õppimise kõrval aega ka muudeks tegevusteks. Need kontaktid, tutvused, kogemused ja sõbrad, mida-keda sa saad keskkoolist, jäävad suure tõenäosusega alles kogu eluks. Kindlasti tasub tegeleda ka väitlemisega, sest see paneb mõlemad ajupoolkerad helendama. Argumenteeritud vaidlemine ehk väitlemine tuleb tulevikus kasuks nii kodus kui ka tööl.

Mis on kolm kõige olulisemat-põnevamat asja, mis on Sinu elus juhtunud pärast KG lõpetamist? Kui palju puutud oma tegemistes kokku teiste KG vilistlastega?
Ma arvan, et kolme kõige põnevamat või olulisemat asja on keeruline välja tuua, sest elu nii KG ajal kui ka pärast seda on olnud üks korralik seiklus ja iga uus päev toob midagi lahedat. Tänu oma tööle on mul võimalus külastada paljusid erinevaid riike üle kogu maailma ning mul on õnnestunud näha erinevaid kohti, millest poleks varem unistada osanudki.

Teiste KG vilistlastega puutun üpriski tihedalt kokku, seda nii tööalaselt kui ka väljaspool tööd. See punt, kellega ühes sai kooliajal erinevaid tegemisi tehtud, püsib siiani veel koos.

Oled Ott Tänaku sotsiaalmeedia kontosid hallanud pisut üle aasta. Milline see aasta on Sinu jaoks olnud?
Elus tuleb võimalustest kinni haarata ja tegelikult Oti tehtud koostööpakkumine oli minu jaoks justkui välk selgest taevast. See tähendas mulle seda, et oma senises elus tuli teha sisuliselt kannapööre. Varem töötasin Eesti Meedias mitte-traditsioonilise reklaami osakonnas projektijuhina ehk olin sõna otseses mõttes kontorirott. Nüüd tuli äkitselt kolida kogu elu ümber lennujaamadesse ja lennukitesse. Möödunud aastal tuli kokku 120 lendu ja olin Eestist eemal umbes 275 päeva.

Minu jaoks üks huvitavam kogemus on olnud koostöö jaapanlastega, kuna nende kultuur ja argielu on täiesti vastupidine meie tavadele. Lisaks jaapanlastele on meil tiimis veel umbes 10 erinevat rahvust ja selline multikultuursus loob suurepärase õpikeskkonna. Iga päev saan teada midagi uut ja huvitavat ning on tunne, et elaks justkui kogu maailmas korraga.

Viimased paar aastat on mulle õpetanud seda, et unistama peab suurelt ning unistuste nimel tuleb kõvasti tööd teha. Tuleb oma mugavustsoonist välja astuda. Viis aastat tagasi ma ei oleks ettegi kujutanud, et minu vastutada on maailma suurima autotootja WRC-tiimi kommunikatsioonistrateegia ja tippsõitjate suhtluse korraldamine rahvusvahelise meediaga. Tänaseks on sellest saanud minu igapäevatöö. Suured tänud siinkohal õpetaja Riina Haljasele, kes suutis keele piisavalt selgeks teha, et suures maailmas hakkama saada.

Mitu korda oled Ott Tänaku filmi vaatamas käinud? Milline oli Sinu roll selle filmi juures? Kui Sulle oleks antud võimalus filmist üks koht välja võtta ja üks koht juurde panna, siis millised need oleks?
Tänaseks olen ma seda näinud juba neli korda ja ilmselt tuleb mõned korrad veel vaadata. Filmi juures oli minu rolliks võttegrupi, tiimi ja Oti tegemiste kooskõlastamine ja planeerimine. Nii mõnelgi korral tuli kaamerad saada sinna, kuhu tegelikult poleks tohtinud minna. Päris nii lihtne see ei ole, et paneme kaamera Otile sappa ja teeme filmi. Kõik tuli eelnevalt kooskõlastada ja läbi rääkida, kusjuures ajaaken oli selleks enamasti paar minutit.

Olles ise nii rallispordi kui ka Oti suur fänn, siis välja ei võtaks ma sealt filmist mitte midagi. Neid kohti, mida juurde paneks, on palju, sest filmi mahtus sisse tegelikult vaid pisike osa ning neid seiklusi ja juhtumisi on varuks küllaga.

Mis on esimene mõte, kui kuuled oma vana kooli nime – Kuressaare Gümnaasium? Mida üldse Saaremaa ja Kuressaare Sinu jaoks tähendavad? Kas hoiad end siin toimuvaga kursis ka?
Esimene asi, mis mulle Kuressaare Gümnaasiumiga seoses meelde tuleb, on kõik need ägedad inimesed ja ühised tegemised, mis sai selle kolme aasta jooksul koos tehtud. Olen alati olnud suur kodukoha ja -kooli patrioot ning kui vähegi võimalik, siis hoian ennast kursis kõigega. Õnneks on meil olemas väga lahe kooliajaleht, mille kaudu saab suurema infonälja rahuldatud.

Millised on Su järgmised eesmärgid-ettevõtmised? Millal Sa viimati kalal käisid või DJ-na pulti astusid?
Otseselt suuri eesmärke ma endale seadnud ei ole, kuid eks ikka on mingi visioon olemas, kuhu jõuda ja mida teha. Täna tegelen põhiliselt oma ettevõtte arendamisega ja üritan jätkata seda rada, mida siiamaani käidud on. Olen oma tänase eluga väga rahul ja naudin kõike täiel rinnal. Kalale ja DJ pulti sattusin paar päeva enne Lõuna-Ameerika reisile minemist.

Üks soov seoses oma vana kooli, Kuressaare Gümnaasiumiga …
Ma soovin, et sõltumata käimasolevast suurest haridusreformist ja peagi tekkivast Nooruse koolist jääks KGsse alles see vana hing ja üheshingamine, see vabadus, ilu ja tõde. See miski, mis ühendaks ka edaspidi kõiki praeguseid ja tulevasi vilistlasi.

"Kadakate vahel, karjamaa peal"

Kas haritus on haridus,
seda ma ei tea,
kuid haridus on haritus,
seda ma tean.

Vabadus, ilu ja tõde,
see ongi see kool.
Kool, mis ise nii väike,
kuid samas nii suur.

Suurem on veel
see rahvas seal sees.
Kel avatud meel
ja ühine keel.

Kadakate vahel,
karjamaa peal,
asub see kool,
millest teadma sa pead.

Edu, jaksu ja ilusat suvepuhkust soovides

Henri Rump
KG uhke vilistlane