Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (2)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
22. november
- Imogen Metsniit 5.c
- Kristelle Kiil 8.b
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
17. jaanuari arhiivinurgast võis lugeda, et Meie KG ristiemaks on vilistlane Liise Kallas. Kuressaare Gümnaasiumi lõpetas Liise – tookord Kallas, nüüd Kukk – 2001. aastal. Siis riietuti esmakordselt talaaridesse. See oli lennu ettepanek, et oleks vähem muretsemist ning aktusel kõik korrektne. Ja traditsioon sai alguse. Üht-teist kooliajast ja sellest, kuidas tal on läinud peale lõpetamist, Liiselt nüüd teada saamegi.
Kelle klassis õppisid ja kuidas on klassijuhataja sind mõjutanud?
KGs oli kolm gümnaasiumiaastat. Minu klassijuhataja oli Anne Mets, kes oli igal moel suurepärane õpetaja. Ta tundis alati huvi, kuidas meil läheb ja seda ka pärast lõpetamist.
Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum KG ajast.
Ma olin väga tubli õpilane, põhiliselt ikka viied, aga mitte sellepärast, et ma oleksin palju pingutanud, vaid mulle lihtsalt jäid asjad meelde – aga seda ainult niikauaks, kuni test oli tehtud. Hea näide sellest on vene keel, kus ma sain muudkui viisi. Kas ma oskan aga vene keelt rääkida? Ei, kindlasti mitte. Viis aastat tagasi läksin sellepärast isegi neljaks kuuks Sillamäele elama (sain praktikakoha Molycorp Silmeti personaliosakonda), et piinlik oli mitte osata keelt, mida olin koolis kümme aastat õppinud. Aga täna ei mäleta ma ka sellest Sillamäel õpitust mitte tuhkagi.
Meenub üks keemia kontrolltöö. Eelmisel õhtul oli linnas elekter ära. Palusime õpetajal töö edasi lükata. Argo Kirss aga vastas, et kontrolltööks ei õpita ainult ühe õhtuga. Leppisime klassikaaslastega enne tundi kokku, et meie seda tööd siiski ei tee, istume klassis niisama. Lõpuks olin mina ainuke, kes jättis ülesanded lahendamata – sain oma elu esimese 1 ja õppetunni, et kokkuleppest kinnipidamine ei ole mu klassikaaslaste tugevaim külg.
Mida edasi õppima läksid ja ja miks sellise valiku tegid?
Pärast KGd läksin ma TLÜ Haapsalu Kolledžisse klassiõpetajaks õppima, sest tookord oli see ainus koht, kus pakuti lisaerialaks inglise keelt. Pean aga ütlema, et lõpliku valiku õpetajakutse kasuks tegin tänu Anne Metsa algatatud Kusti Koka nimelisele stipendiumile. Kui ma poleks seda saanud, siis tõenäoliselt oleksin hoopis õpingutesse pausi teinud. Aga mul on hea meel, et nii läks. Lisaks olen kolm korda õppinud ka Kuressaare Ametikoolis: väikeettevõtlust, ärikorraldust ja viimasena nahatööd. Paar aastat tagasi tundsin, et lisaks haridusele on mul nüüd ka piisavalt elukogemust, et võin julgelt lõpuks kooli tööle minna.
Mis võiks olla 3 kõige olulisemat asja sinu elus pärast KG lõpetamist?
Soov õppida, julgus teha asju teisiti, tugev eneseusk.
Oled elanud-töötanud ka välismaal. Millega täpsemalt tegelesid?
Tänu KGle sain sisse ka maailma avastamise pisiku. Nimelt osalesin inglise keele õpetaja Merike Kivilo utsitamisel ühel konkursil, kus valiti osalejaid erinevatesse rahvusvahelistesse õpiprogrammidesse. Minul oli õnn osaleda kuuajalises suvekoolis Prahas. See oli minu esimene pikem kokkupuude eluga võõras kultuuri- ja keelekeskkonnas ning pärast seda olen ma ikka otsinud võimalusi kodust kaugemal ringi vaadata. Ülikooli viimasel aastal tegin pooleaastase praktika Praha külje all ühes väikeses maakoolis. Olen elanud ja töötanud ka Monacos ja Šveitsis, kõige pikemalt aga Inglismaal Londonis. Pärast ülikooli lõppu otsisin võimalust vähese ajaga palju raha teenida, et võimalikult ruttu maksta tagasi oma õppelaen (õppimine oli tasuta, aga elamiskuludeks pidin laenu võtma). Poole aastaga oli see tehtud, kuid sellesse valdkonda jäin tööle veel aastateks. Meie jaoks seostub lapsehoidja enamasti ikka mõne taskuraha teeniva koolitüdrukuga, aga on riike, kus see on väga hästi tasustatud amet, mida tehakse ka siis, kui omal juba pere ja lapsed. Minu karjäärile aitas kindlasti kaasa pedagoogiharidus, sest paljud pered otsivadki just pigem koduõpetajat, mitte valvurit. Olgugi et meie riigikogulaste palgast suuremast sissetulekust oli natuke raske loobuda, leidsin ühel hetkel, et see maailm on end minu jaoks ammendanud, kuna mu töö ei pakkunud enam väljakutseid. Ja nii ma jõudsin suure kaarega kodusaarele tagasi!
Millega tegeled praegu ja mis su elu huvitavaks teeb?
Praegu olen lapsega kodune, kuid osalen aktiivselt kodukoha Kihelkonna seltsielus. Mõned aastad tagasi hakkasin tegelema nahatööga. Mul on kodus oma stuudio, kuid lapse kõrvalt sinna väga ei jõua.
Mida soovitad tänastel koolinoortel kooli ajal kindlasti teha?
Mina soovitan kõiges kaasa lüüa. Panna ennast mitmekülgselt proovile – osaleda kõikvõimalikes projektides. Süveneda õppeainetesse, mis tõeliselt huvi pakuvad, mitte raisata aega ebaoluliste teemade omandamiseks lihtsalt sellepärast, et hindeks viisi saada.
asendusõpetaja