Mis on teie elus olnud meeldejäävaim hetk ja miks?
Meeldejäävaid hetki on olnud palju. Üks meeldejäävamaid hetki oli Kuressaare Ametikooli lõpetamine maaturismi ettevõtluse erialal, sellest on praeguseks möödas juba 5 aastat. Aga miks see oli mulle kõige meeldejäävaim? Sest ma pidin oleme korraga kahes karakteris: nii täiskohaga pereema kui ka hea õpilane koolis. Kuid olgem ausad, ma sain sellega suurepäraselt hakkama.

Kes oli teie eeskuju ja miks?
Minu suurimaks eeskujuks oli minu vanaema. Sest tema eluviisid, käitumine ja kõik see, mis käis temaga kaasa, oli just selline, milline tahtsin ka mina tulevikus olla.

Millised olid teie lapsepõlve lemmiktegevused?
Lapsepõlves minu tegevus meenutas pisut Astrid Lindgreni raamatust pärit tegelast Pipi Pikksukka. Mulle meeldis puu otsa turnida, onne ehitada ja mööda jõge väikese paadiga aerutada. Talvel meeldis mulle väga suusatada, uisutada ja lumes hullata.

Te olete kolme lapse ema. Mis te arvate, millega tegelevad teie laspsed 10 aasta pärast?
10 aastat on pikk aeg, selle ajaga võib juhtuda paljugi. Kuid ma arvan et minu vanim tütar, kes on hetkel 7. klassi õpilane, kas käib ülikoolis või on selle lõpetanud. Keskmine tütar käib hetkel 2. klassis ja arvan, et tema käib siis veel gümnaasiumis. Pere pesamuna, kes on hetkel vaid kümnekuune käib 10 aasta pärast põhikoolis.

Me kõik oleme kunagi alustanud oma kooliteed 1. septembril. Milline nägi välja teie kõige esimene koolipäev?
Seda päeva mäletan vist küll elu lõpuni. Sain kevadel kuus ja pidin juba sügisel alustama kooliteed. Läksin just avatavasse uude Salme põhikooli, mille auks korraldati rongkäik. Rongkäigus pidi 9. klassi õpilasel käest kinni võtma, aga mina olin nii arg ja ei julgend ning hakkasin nutma. Nähes teisel pool 9. klassi õpilast oma endist laseteaiasõpra, olin nõus käest kinni võtma ja rongkäiku alustama.

Kas olete rohkem koera- või kassiinimene ja miks?
Kindlasti koerainimene. Mulle ei meeldi kassid, sest nad on isepäised ja isekad. Koerad aga see vastu on ustavad, sõnakuulelikumad ja truud sõbrad.

Milline näeks välja teie unistuste pensionipõlv?
Pension võiks alata 60 eluaastast. Pensionipõlves tahaksin ära teha kõik need tegemised, mis on jäänud töö ja pereelu kõrvalt tahaplaanile. Natuke tahaks reisida, veidi puhata ja lõõgastuda spaas. Kuid enamiku ajast tahaksin olla ja elada maal, kus mul oleksid mõned loomad, oma aiamaa ja armas väike maja, kus saaksid külas käia lapsed ja lapselapsed.

Väidetakse et igaüks on oma õnne sepp. Mida teie sellest arvate?
Usun, et enamjaolt see väide peab paika, kuid ka saatusel on selles oma roll.

Mis on teie jaoks õnn?
Õnn on see, kui oskad hinnata seda, mis sul olemas on. Olgu see siis perekond, tervis, raha või sõbrad sinu ümber.

Meie ühiskond on muutund netisõltlasteks. Mida teie sellest arvate?
See on lihtsalt kohutavalt kurb. Inimesed enam reaalselt omavahel peaaegu ei suhtlegi. Viibides pidevalt virtuaalmaailmas võivad nad ohtu seada nii enda kui ka teiste elud. Kui me niiviisi jätkame, olema varsti kõik zombid.

* Intervjuu oma eeskujuga on valminud eesti keele tunnis.