1. Mis "juhtus" pärast KG lõpetamist, kus õppisid-elasid?
Peale Kuressaare Gümnaasiumi lõpetamist valisin kahe tee vahel: kas teha sisseastumiskatsed Tartu Ülikooli kirjandus- ja teatriteaduse erialale või astuda Tallinna Ülikooli koreograafia osakonda. Kuna Tallinnas oli selleks ajaks kaasaegse tantsukunsti skeene väga “vihaseks” kasvanud, siis soovisin olla osa performatiivsemast, praktilisemast ning kunstnikest tulvil valdkonnast. Lõpetasin Tallinna Ülikooli magistrikraadiga ning viimase tegin, ühildades omal ettevõtmisel koreograafia ning õpetajakoolituse. Peale põhimõtteliselt kahe õppekava läbimist kahe aasta jooksul, lugedes söögi alla ja söögi peale akadeemilist ja filosoofilist kirjandust, tekkis mul tungiv soov teha midagi praktilist ning astusin Räpina aianduskooli kaugõppe programmi aianduse erialal. Peale uute tutvuste ja väga praktiliste teadmiste omandamist astusin Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituuti. Sel aastal olen olnud õpingutest eemal, kuid teades, et ees on suured õppekavade ühildamised, siis arvatavasti enam raskelt teenitud raha sellele õppekavale ei kuluta, pigem mõtisklen, et ehk on võimalik see rahahulk kunagi kuskile välisülikooli viia.

Koolitöö kõrvalt alustasin õpetajatööga erinevates asutustes ning samuti täiskohaga produtsendina tunnustatud kaasaegseid etenduskunste noortele suunavas organisatsioonis. Sealt sain oma esimese kogemuse ja ka läbipõlemise kogemuse. Ületunnid, pidevad tuuritamised ja 24/7 projektide kirjutamine ei olnud mulle meelt mööda ja kindlasti mitte see, millele ma pikaajaliselt oma jõudu oleks tahtnud kulutada. Seega tulid ellu suunamuutused – asutasime sõpradega HTF Tantsukompanii, mis tegeleb erinevate ürituste korraldamisega (festival, töötoad, tantsulavastused jne), noorte kaasamisega etenduskunstidesse ning kõige sellega, mida grupeeringusse kuulujad südamelähedaseks peavad. Lisaks töötan loova liikumise õpetajana Ruila koolis ja lasteaias, kus nähakse liikumist õppeprotsesside täisväärtusliku osana. Otsisin kaua töökohta, kus liikumist ei nähta ainult sammude seadmise või meelelahutusena, vaid sellesse suhtutaks võimalusena õppida maailma kogema ka läbi kehalise praktika. Samuti annan erinevaid tunde ja juhendan kaasaegse tantsu kursust Eesti Tantsuagentuuris ning annan liikumistunde ETV muusikastuudios. Erinevaid projekte olen teinud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga, olnud koreograafia kaaslooja Tallinna Vanalinnapäevade avaetenduses, olnud külalisõpetaja Tallinna Ülikoolis ja juhendanud nii mõnedki bakalureuse ja magistri lõputööd. Ja kord kuus jooksen Draamateatri lavale 5 minutiks, et ühes vahvas tükis oma kiireid jalgu ja lühikest kasvu ära kasutada.

2. Mis on kolm kõige olulisemat asja, mis on Sinu elus juhtunud pärast KG lõpetamist?
Oluline asi nr 1 – ma hakkasin kõigest hoolimata õpetajaks (ja see on hea asi).
Oluline asi nr 2 – ma sain seitsmeks aastaks juhendada kaasaegse tantsu kursuse, kelle saavutuste üle olen juba praegu päris uhke.
Oluline asi nr 3 – olen isikliku kodu omanik Saaremaal (talu keset metsa).

3. Mis Sa arvad, kas tuled kunagi Saaremaale tagasi? Mida üldse Saaremaa Sinu jaoks tähendab?
Saaremaal ma olen tegelikult alati. Ostsime vennaga hiljuti endale Saaremaale ühise suvekodu, mille taastamine on suur projekt − seega suved veedame Saaremaal. Ma ei tea, kas ma tulen päriselt tagasi. Olen õppinud, et suhteliselt mõttetu on selliseid asju ennustada. Saaremaa tähendab siin Tallinnas aina rohkem rahulikku keskendumist. Tunnen, et see omadus on kuidagi väga seotud minu päritoluga. Ma ei oska öelda täpselt miks, aga aina rohkem nii tunnen. Saaremaa on minu jaoks nostalgia ja turvatunne, kodu ja koht, kus mulle olulised inimesed ikka kokku saavad.

4. Mis on esimene mõte, kui kuuled "Kuressaare Gümnaasium"?
Marit! Ilmselgelt on Marit Tarkinil minu mõttekäikude kujunemisel olnud väga suur toetaja- ja oluliste küsimuste esitaja roll ja seepärast tuleb KG puhul mulle esimesena alati just tema meelde. Maritile järgneb selline mõnus mälestus meeleolust või olustikust, mis minu ajal koolis oli, ja seda ma ei oska mõtteks sõnastada. Ja loomulikult mu head sõbrad, kellega siiani lähedased oleme. Seega tuli kolm esimest asja. :)

5. Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum KG ajast meenutuseks õpetajatele ja teada saamiseks praegustele õpilastele ...
Ma usun, et ma võisin olla ikka päris tüütu õpilane. Ilmselgelt oli vaja mul end tõestada, teha asju oma jonni järgi ning võidelda igasuguse õigluse eest. Õnneks on see aidanud mul mõista oma praeguseid “revolutsioonilisi” õpilasi paremini ja leida meetodeid, et neid grupis toimima panna nii, et nende ettevõtlikkust kuidagi maha ei trambitaks, aga nende pidev keskpunktis olemine teisi õpilasi tagaplaanile ei jätaks. Samas olin ma ka väga pühendunud õpilane – kirjandus ja ajalugu mängisid suurt rolli ja seal ma juba endale eksimusi andeks ei andnud. Juhtumisi nõnda eredalt ei mäleta, sest iga päev oli/on seiklus.

6. Mida elus (veel) teha tahaks, kui raha või aeg ei oleks takistuseks?
Teeks kõigepealt ühe pikemat sorti reisi – aasta või paar. Ja siis ehitaks oma kooli, veedaks vanemate ja vennatütrega rohkem aega, võtaks ette kõik tuntumad mõttehiiglased, kellega meil on au seda ajastut jagada, ja hariks end nende valguses. Aga kõigepealt peaks maale kasvuhoone ehitama. Ja tegelikult ma üldse ei tea, kas ma oma praeguseid tegemisi pooleli tahaks jätta.

7. Üks soov seoses oma vana kooli, Kuressaare Gümnaasiumiga ...
Ma soovin, et ma saaks tihedamini külla tulla ja kuulata teie lugusid ja näha, millised on need uued tegelased, kes seda maja asustavad. Ja tegelikult ma soovin, et te kõik oleksite terved ja teeksite just seda, mida te armastate.