Kõigepealt küsisin jalgpalluritelt, kuidas tekkis neil huvi jalgpalli vastu. Õnn sõnas, et temas tekitas huvi tema jalgpallurist nõbu, Jaanist mõjutas isa ning Ristot kutsusid mängima sõbrad. 

Peale seda sain teada, et Jaanis ja Risto on jalgpalli mängimisega tegelenud kaks aastat, Õnn aga pool aastat. 

Õnn hindab jalgpallis eelkõige tiimitööd, Risto aga põnevust. Jaanis aga lausus: "Mulle meeldivad jalgpalli puhul kõige enam koostöö tiimikaaslastega, erinevate võimaluste tekitamine, võitmise emotsioon ja mäng ise."

Kui küsisin, kas jalgpallil on ka halbu külgi, vastasid kõik ikkagi jaatavalt, kuna mõnikord võivad mänguhoos tekkida vigastused.

Nii Risto kui ka Jaanise jaoks on parim jalgpalliga seotud mälestus nende esimene võistlusmäng, Õnnile aga meeldis 2014. aasta maailmameistrivõistluste vaatamine.

Uurisin jalgpalluritelt, kas nad kavatsevad ka tulevikus jalgpalliga tegeleda.

"Jah," vastas Jaanis, "kuna mulle meeldib jalgpall."

Risto sõnas: "Jah, sest jalgpall on hea enda vormis hoidmiseks."

"Jah," lausus Õnn, "kuna olen jalgpallist huvitatud ja kujutan ennast tulevikus ette ka suurematel väljakutel."

Siis uurisin, mida nad veel jalgpallis saavutada sooviksid. Õnn vastas, et soovib saada Eesti koondisesse, Jaanis tahab lihtsalt mängida ning Risto soovib saavutada oma vanuseklassi liiga võitu.

Viimasena uurisin neilt, miks nad õpilastel jalgpalli mängida soovitavad. 

"Soovitan jalgpalli mängida, sest see arendab füüsilist võimekust ja koostöövõimet," sõnas Õnn.

Jaanis ütles: "Soovitan jalgpalli mängida vaid neile, kellele see meeldib, et nad saaksid mängu nautida."

"Jalgpall on hästi seltskondlik mäng ja see on ka väga treeniv," lausus Risto.

Kokkuvõttes arvan, et mitmetest 8.b klassi õpilastest võivad kunagi saada väga edukad jalgpallurid, kuna nad tõesti naudivad jalgpalli mängimist.