Otsi
Artiklite sarjad
- Kümme küsimust (5)
- Vilistlase vaatepunkt (2)
- Bookstagramid (49)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
30. november
- Eliisabet Aer 2.c
- Minni Liise Kuusk 5.a
1. detsember
- Kevin Vilter 6.a
- Marili Paja 8.a
- Mirell Tamm 4.b
2. detsember
- Halima Essaadia Janahi 5.a
Töötajate sünnipäevad
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
30. november
- Raina Rääp
Nimi: Hannes Koppel, lend 21, klass B, klassijuhataja Marit Tarkin.
1. Mis “juhtus" pärast KG lõpetamist, kus õppisid-elasid?
Tahtsin arhitektuuri õppida. Eesti Kunstiakadeemia sisseastumiskatsetel jäin esimesena joone alla. Alternatiiv järgmiseks neljaks aastaks oli Tallinna Tehnikakõrgkool ja siis uuesti EKA, 2 aastat magistriõpet. Kõik. Saarlase aklimatiseerumine Tallinnas võttis aasta, leidsin end tihti vabaõhumuuseumist rookatuste vahelt Tallinna siluetti kiikamas, lihtsalt distantsilt oli mugavam. Vanemate rahakotil elamine mulle ei istunud ja juba II kursusel leidsin end kooli kõrvalt töötamas. Mulle meeldib endale endiselt väljakutseid esitada. Toona oli level madalam. Näiteks olin loomult tagasihoidlik – seega loogiline esimene valik – tooteesitleja toidukauplustes. Varustasin esitluselt ülejäänud kraamiga tervet korrust ühikas, sain aga eluks vajaliku suhtlemisjulguse. Ja nii ta hargnes – varsti müüsin Harjumaa koolidele koolimööblit ja disainisin kööke mööblifirmas, müüsin veel reklaami ehituskataloogi ja vaikselt kiikasin päris arhitekti tööd. Kolmandal kursusel sättisin end ühe esimese Eesti palkmaju eksportiva ettevõtte arhitektiks, kohti vahetasin ca aastase intervalliga ja 2005 tegin oma arhitektuuribüroo, ostsin esimese päris oma auto ja ehitasin päris oma maja. 3. aastaks oli meid firmas 6 ja asukohaks läikiv torn Ülemiste Citys. Siis tüdisin ära ja hakkasin jälle ringi vaatama. Okei, hea aeg sai ka otsa. Minu eakaaslased arenesid kõik buumi harjal. Arhitektina nägin kinnisvarasektori pealt, kuidas mull vaikselt tühjaks vajus, enne kui lõpuks väikse paugu tegi. Oli piisavalt aega reageerida ja uusi sihte seada.
2. Mis on kolm kõige olulisemat asja, mis on Sinu elus juhtunud pärast KG lõpetamist?
Eelkõige minu pere, abikaasa ja kaks ägedat poega. Teiseks meeletu hulk võimalusi ja valikuid ja kolmandaks õpitud julgus neist haarata ja uute seiklustega kaasa minna.
3. Millega praegu tegeled: töö ja huvid? Miks tulid Saaremaale tagasi?
Praegu olen Kuressaare linnaarhitekt. Tahtsin näha avalikku sektorit seestpoolt, praktikas tegeleda linnaplaneerimisega, mõista ühiskondlikke protsesse ja neid mõjutada. See pole raske, selleks ei pea kandideerima kohalikel valimistel või kuuluma mingisse salaorganisatsiooni, ei pea ka linnaarhitekt olema. See on lihtsalt üks võimalus. Ja Kuressaarde tegin endale veel ühe maja. Ütleme, et see on hobi.
4. Mis on esimene mõte, kui kuuled "Kuressaare Gümnaasium"?
Et seda nime olen kuulnud, tekkel on alles, sõrmus kadus ära. Nimi assotseerub mingite stseenidega koolielust, õpetajatega, klassikaaslastega. Majast mööda sõites on hea tunne. Talveaiast, mida minu ajal ei olnud, ei saa ma siiani aru.
5. Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum KG ajast meenutuseks õpetajatele ja teada saamiseks praegustele õpilastele...
Kui linnavalitsusse tööle tulin, siis minu tollane keemiaõpetaja, abilinnapea Argo Kirss mind näiteks ei mäletanud. See peaks asjad paika panema. Priimus ma polnud, meenuvad küll geograafia- ja ajalooolümpiaadid, kuid mates näiteks võtsin järeleaitamistunde, et Sepa Reedalt kolm kätte saada. Ma loodan, et mõni õpetaja suudab mõne vahva juhtumi minuga seoses meenutada, mina küll ei suuda.
6. Mida elus (veel) teha tahaks, kui raha või aeg ei oleks takistuseks?
Loen seda küsimust meeldivamaks: mida järgmisena teed, sest raha ja aeg ei ole ju takistuseks? Tahan ettevõtlusse tagasi, tahaks seekord ambitsioonikamalt. Raha on kõikjal, küll ja veel. Räägitakse, et pole ideid, mida rahastada. Et ei mõelda piisavalt suurelt. Ideed oskusteta neid teostada pole aga midagi väärt. Panin end ühe ideega Ajujahile kirja eesmärgiga saada koolitusprogrammi. Olen aastaid tellinud ja lugenud Äripäeva, et näha asju teise nurga alt. Avalikus sektoris olles tajud ümbritsevat hoiakut, et omavalitsus peaks tagama töökohad, elu maal ja hoidma, et Saaremaa tühjaks ei jookseks. Nonsenss. Seda saavad teha ainult ettevõtjad, ettevõtlikud saarlased saarlastele.
7. Üks soov seoses oma vana kooli, Kuressaare Gümnaasiumiga...
Koolil läheb hästi, ma ei kahtle – soovin, et Teie, kes te selle kooli lõpetate, võtate aja, käite ringi, olete 10 aastat mandril ja siis tulete tagasi. Tallinn pole mingi metropol. Eesti on ääremaa. Saaremaa on selle ääremaa pärl. Euroopa on siit kiigates palju lähemal ja võimalusi ei ole vähem.