1. Mis "juhtus" pärast KG lõpetamist, kus õppisid-elasid?

Peale KG lõpetamist juhtus see, mis juhtub paljude lõpetavate noortega – seisis ees raske valik otsustamaks, mida edasi teha. Põhimõtteliselt olin mõelnud kahele erialale – arvutiõpetaja tollases Tallinna Pedagoogikaülikooli (nüüd on see Tallinna Ülikool) Haapsalu Kolledžis või siis asuda õppima Saaremaale vast avatud Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledžisse. Viinud paberid mõlemasse sisse, jäi veel teha mingisugune vestlus või intervjuu TPÜ-s, kuid erinevate, et mitte öelda kehvade asjaolude kokku sattudes, juhtus nii, et sinna ma ei jõudnudki. Mis siis ikka – TTÜ KK turismi-j a toitlustuskorralduse erialale olin kindlalt sisse saanud ja sügisel võis õppetöö jälle alata.

Ülikool nagu ülikool ikka, võin takkajärgi öelda. Sõbrad, peod, praktikad, vahepeal ka eksamisessioonid ja laborid. Seda kuni kolmanda kursuse keskpaigani, mil paluti järgmine praktikakoht endale otsida ja ausalt öeldes enam ei mäletagi, kuidas või mismoodi sattusin Tallinki ukse taha, sealt reisilaevale Meloodia ja praktikast oli saanud nädala pärast tööleping minu laual müügiinseneri ametikohale. Noh, mis siis ikka – laeval töötamine oli graafiku alusel, kahest nädalast merel ja kahest nädalast maa peal sai kolmeks ja pooleks aastaks minu eluviis. Suutsin isegi päevases õppes nominaalajaga (tollal 4 aastat) kolledži ära lõpetada, tehes lisaks päevasele õppele esimesel nädalal eelmise nädala asju järgi ning järgmisel nädalal nii palju ette, kui võimalik ja lõputöö maksimumile kaitsta, nii et sellega sai see etapp minu elus läbi.

Edasi elasin vahepeal Tallinnas, tulin mingi hetk Saaremaale tagasi ja alustasin tööd autovaruosade alal. Erinevate käikude järel olen jõudnud hetkel Dubaisse Araabia Ühendemiraatidesse elama ja tööle.

2. Mis on kolm kõige olulisemat asja, mis on Sinu elus juhtunud pärast KG lõpetamist?

See on väga raske küsimus. Räägin parem ühe loo – üks hea sõber itaallanna küsis minu ja minu abikaasa käest hiljuti, et mis on meie kõige suuremad ja võimatuna tunduvad unistused. Me jäime vait ja tema hakkas vadistama igasugustest asjadest, millest tema unistab – teatris „Romeo ja Julia“ etenduses Juliat mängida, pikas punases kleidis ballil tangot tantsida. Meilt uuesti uurides pidime ütlema, et meie sellised unistused on suuresti täitunud. Kõik, mida oleme soovinud ja millest unistanud (eestlaslikult realistlikuks jäädes), oleme saavutanud, maailm on avatud meie ees ja teadmine, et me tuleme mingi hetk Saaremaale tagasi, ei ole unistus – see on reaalsus.

Niisiis, küsimuse juurde tagasi tulles – ühte olulisemat asja, mis on minuga juhtunud peale KG lõpetamist, tahaks küll välja tuua. Kunagi hakkasin endale autosse ehitama korralikku stereosüsteemi, kuna iganädalaselt tegin Eestile autoga tiiru peale töö tõttu ja auto oli minu jaoks minu vabaduse sümbol. Ajasin taga helikvaliteeti, otsisin täiust ja peale teiste omasuguste autoselajatega võistlemisi jõudsin mingi hetk Eesti Meistri tiitlini, siis Rootsi Meistri tiitlini, Euroopa meistrivõistlustelt kolmas ja viies koht. Unistada võisin ju ka Euroopa Meistri tiitlist, kuid reaalselt oli see maksimum, mida oli sel hetkel minul võimalik saavutada, isegi rohkem kui maksimum.

Minu unistustes ja kümne aasta pärast tahaks sellele küsimusele vastata nii – kolm kõige olulisemat asja, mis on juhtunud peale KG lõpetamist, oleksid pere, lapsed ja kodu Saaremaal.

3. Millega praegu tegeled: töö ja huvid? Kas tuled Eestisse/Saaremaale tagasi?

Ma olen õnnelik inimene, kelle töö on ühtlasi hobi ja hobi töö. Hetkel töötan Dubais Araabia Ühendemiraatides sellises firmas nagu Deutsches Auto Service Center teenindusnõunikuna, kuulan klientide muresid ja annan nõu nii auto omanikule kui ka autotehnikutele, kuidas autoalaseid tehnilisi probleeme lahendada. Lisaks on pisike internetipoeke, mille kaudu müün haruldasemate ja põnevamate (vähemalt minu jaoks) autode varuosi üle maailma. Kuna ma seda koolis õppinud ei ole, siis kõik teadmised on saavutatud pigem iseõppimise teel, lisaks täiendkoolitused. Eks kõik sõltub sellest, kuidas oma tööle läheneda ka – minu jaoks on kliendi mure väljakutse ning siiras soov lahendus probleemile leida on ka klientide poolt tunnustust leidnud. Hobideks on endiselt autoaudio (olen näiteks EMMA Arabia helikvaliteedi peakohtunik), võidusõit (hetkel kardisõit, kuid plaanis osaleda ka autode kestvussõiduvõistlustel ja kui võimalik, siis ka kõrberallidel) ning sõpradega mõnusalt aja veetmine.

4. Mis on esimene mõte, kui kuuled "Kuressaare Gümnaasium"?

Siiras rõõm seostub minul Kuressaare Gümnaasiumiga – kolm tegusat aastat, mis aitasid kujundada minust inimese, kes ma praegu olen.

5. Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum KG ajast meenutuseks õpetajatele ja teada saamiseks praegustele õpilastele...

Ma võin julgelt öelda, et olin kaval õpilane – ma ei olnud kindlasti tark teiste tarkade seas, kuid minu alateadlik instinkt suutis mind alati õigel ajal õigesse kohta juhtida ja suutsin takkajärgi mõeldes piisavalt tugeva esmamulje jätta, mille pealt edasi minna. Eriliselt meeldejäävaks minu enda jaoks olid õpetajad – eriti lõunasöögid filosoofiaõpetaja Genadi Noaga, arutlused klassijuhataja Marit Tarkiniga, matemaatikaõpetaja Reet Sepaga, ajalooõpetaja Vilma Kuigeriga, koolidirektor Toomas Takkise ja õppealajuhataja Maidu Varikuga. Ei taha ülekohtune olla, aga nemad olid kõige-kõige meeldejäävamad kooli töötajad juba oma isiksuste poolest.

6. Mida elus (veel) teha tahaks, kui raha või aeg ei oleks takistuseks?

Hetkel mõtlen, et võibolla olen unistanud liiga tühistest asjadest, et olen oma eesmärgid peaaegu kõik suutnud ellu viia. Liiga tugev loogika ja reaalsuse taju ei lase isegi mõttel vabalt lennata. Nagu ütlesin – näen oma elu kümne aasta pärast jälle Saaremaal, lastega, kes juba on või kohe astumas minu lemmikkooli, koduga ja perega, selle kõige eestlaslikumas tähenduses.

7. Üks soov seoses oma vana kooli, Kuressaare Gümnaasiumiga...

Soovin õpetajatele kannatlikkust ja kindlat meelt, koolimajale toetavaid seinu ja õpilastele suuri unistusi. Ei tohi ainult unustada, et isegi kui see kõige kõrgem tipp jääb ka saavutamata, siis õnnelik saad olla ka teadmises, et tegid enda poolt rohkem, kui algselt arvasid end võimeline olevat.