Mis „juhtus“ pärast KG lõpetamist, kus õppisid-elasid?

Pärast kooli lõpetamist astusin Tartu Ülikooli, mul oli kindel soov arstiks saada. Kahjuks või ka õnneks ma arstiteaduskonda sisse ei saanud ning valisin alternatiivi: Tallinna Pedagoogilise Ülikooli, kus õppisin koorijuhtimist ja kultuuritööd. Viimase ka lõpetasin. Praktilise tööga kooride juures olles tundsin, et mul jääb vajaka oskusest lauljaid vokaalselt aidata ja juhendada. Otsustasin õpinguid jätkata klassikalise laulmise erialal. Tee õpinguil kujunes ülimalt pikaks. Kõigepealt Eesti Muusikakadeemia laulu eriala ettevalmistusosakond, seejärel alles bakalaureus, ja siis ei saanud enam pidama, ka magistrikraad. Vahepeale mahtus akadeemiline puhkus ning õpingud Saksamaal, Leipzigis. Muusikaakadeemia õpingute kõrval olen kogu aeg endale ise elatist teeninud: viimastel kursustel Rahvusooper Estonia ooperikooris ja alates teisest kursusest on meil ka operetitrupp, millega rändasime mööda Eestit kontserte andes. Töötasin veel ERR Klassikaraadios, kus tegin saatesarja südamelähedasest teemast: opereti-, muusikali- ja filmimaalimast.

Millega praegu tegeled: töö ja huvid?

Peale väikest vaheaega töötan taas Rahvusooperis Estonia. Seda mitmel ametil: ooperikoori laulja, solistina, vokaalpedagoogina ning ekskursioonide giidina. Tunnen sügavat vajadust anda oma teadmisi-oskusi edasi, ning laulu eriala õpetajana töötan veel Tallinna Muusikakeskkoolis. Esinen solistina erinevates muusikalistes koosseisudes ka väljaspool ooperiteatrit. Koormus on suur, kuid nüüd lisandus sellele veel uus saatesari ERR Vikerraadios, mis tuleb eetrisse alates sügisest 2013. Huvid on ikka seotud muusika, laulmise ja teatrieluga. Kõik mis on mu amet, on ka mu huvi! Juurde võiksin lisada lihtsalt, et armastan ujuda ja suusatada. Eesti Ujumisliidu korraldatavates suvistes pikamaaujumistes olen saavutanud 2010. ja 2011. aastal oma vanuseklassis üldarvestuses III koha.

Mis on esimene mõte kui kuuled "Kuressaare Gümnaasium"?

 Esimene mõte, kui meenutan KG-d? Meie 12.a ja pidev naljategemine. Nali oli kergelt tögav, kuid hea maitsega. Kindlasti meenub meie kooli neidude koor, mille ise kokku kutsusime ja ise õppisime partiid selgeks, et pääseda laulupeole. Oskusi vähemalt mul endal ei olnud mingisuguseid, kuid tahtmine oli suur. Lõppkokkuvõttes kõik õnnestus ja saimegi laulupeole!

Missugune õpilane sa olid? Üks vahva juhtum KG ajast meenutuseks õpetajatele ja teada saamiseks praegustele õpilastele....

Olin enda meelest küllaltki kohusetundlik, kuid oskust õppida mul ei olnud. Keskkooli ajal tekkis ka tegelikult liiga palju “segavaid huvisid”, mille tõttu õppetööga süvitsi ei tegelenudki! Praegu on sellest kohutavalt kahju! Õppisin õppima alles Muusikaakadeemias, tõeliselt ja põhjalikult. Reaalainetega olin hirmsasti hädas. Kord kui taas (!?) füüsikaõpetajale kontrolltöö ajal spikerdamisega vahele jäin, tõotasin endale, et nüüdsest see lõpeb! Olen püüdnud antud lubadust siiani pidada. Nalja sai aga palju. Järjekordsel isetegevusülevaatusel, otsustasid klassivennad panna kokku tantsu- või kabareekava. Muusika oli kõik olemas ja ilmselt ka liikumine. Võtsime plaani kehastada kabareetantsijannasid, oli olnud tegemist, et pikantseid naisteriideid endale esinemiseks leida, tegemist ikkagi sügava nõuka-ajaga, kus mitte midagi ILUSAT polnud võimalik kergelt saada. Meieni jõudis legend, kuidas kõige pikem, ja ju siis julgem, oli läinud Keskväljakul asuvasse pisikesesse poodi . Julgelt peale hakates küsinud ta siis seitse paari rinnahoidjaid! Müüja küsimuse peale, mis number, mühatanud ta juba vähem julgelt “ah, ükskõik”!

Kuna meie klassis oli vaid seitse noormeest, oli võimalik mõnedel neidudel õppida autojuhtimist. Tollel ajal oli olemas veel amet kutseline autojuht. No nii, õppisime meiegi terve aasta auto ehitust, mootori tööd ja kõike sellega seonduvat. Tunnid toimusid kooli lähedal asunud autobaasis. Kui aga terendas kooli lõpetamine, selgus, et lisaks C- kategooriale, on meil võimalus ainult sõidu eksami sooritamisel saada ka madalamad load – ehk siis B- ja A- kategooria. Klassivennal oli selleks ajaks muretsetud mootorratas Jawa. Minu isal oli kuskil kuuris olnud mootorratas Minsk 125. Kudjape kalmistu juures käisime sõitu õppimas. Imekombel kõik õnnestuski ja kõik need uhked load on mul siiani olemas.

Püandiks aga tahaksin jutustada loo sellest, kuidas lõpukevadel klassiga Nasvale kellegi sünnipäevale sõitsime. Teised oma kärmete motikatega lendasid ees minema. Mina siis pisikese Minskiga vaikselt järel, blond pats helesinise kiivri alt lehvimas. Sellel kohal, kus Kuressaare ringtee Sõrve maanteega ristub, sõitsid minust mööda UAZ'ikuga sellised tegelased, nagu “ühiskondlikud liiklusinspektorid.” Mis võim neil oli, ei tea ma siiani, aga olen kindel, et minust möödudes, tekkis neil lihtsalt uudishimu ja nad pidasid mind kinni. “Noo, kuhu siis neiukene niimoodi kevadisel õhtupoolikul sõidab? Ah, sinililli korjama? Noo, vaataks siis juhilube ka. Noo, vaataks siis sõidukidokumente ka.” Oh häda, siis mulle meenus, et need olid koju maha jäänud!!!. Samal hetkel pidas kinni teisel pool teed tolleaegne Saaremaa autoinspektsiooni ülem oma uhke Volgaga. Kohe uudistama: "Mis siin toimub?" Ühiskondlike vastuse peale, et neiukesel ununesid sõidukodokumendid maha, käratas too: “Ei ole siin midagi, tehke protokoll ära! Need soolomootorratturid ongi meie maanteede hirm!” Kui ma ei oleks olnud nii ehmunud, oleks ikka naerma ajanud küll! Mina oma 30 km/tunnis ja maanteede hirm! Igaljuhul, load võeti ära ja UAZiku konvoi saatel sõitsin koju. Moraalina tundub, et lähiajal peaksin ikka endale ühe edeva mootorratta soetama! Ja siis Saaremaa teedel lõpuks hirmutamas käima hakkama!

 Mida elus veel teha tahaks kui raha või aeg ei oleks takistuseks?

Oi, aga ma arvan, et kõike, mida ma tahan, ma kindlasti ka teen! Raha või selle puudumine ei ole mitte millegi takistuseks. Raha on võimalik alati teenida. Ja aega tuleb võtta! Jah, aega mul enamasti ei ole tõepoolest, aga kui ikka on unistus, siis tuleb see aeg jõuga võtta. Usun, et hullumeelseid ideid mõtleb mu pea ikka välja ning usun ka seda, et need ellu viin!

Üks soov seoses oma vana kooli, Kuressaare Gümnaasiumiga...

Minu meelest läheb koolil kenasti! Lapsed saavad haritud! Isetegevust on ka kuulu järgi küllaga! Nii et tuult tiibadesse!