Mis „juhtus“ pärast KG lõpetamist?

Õppisin Muusikaakadeemias klassikalise kitarri erialal ja vahepeal ka aasta Taanis, Carl Nielseni muusikaakadeemias. Seejärel õnnestus esimese kitarristina Muusikaakadeemia magistrantuuri astuda. Nüüd on muidugi kõik magistrid, aga siis oli õppeaeg praeguse ühe aasta asemel kaks ja minul läks magistrikraadi saamiseks koguni kolm aastat. Seejärel õpetasin ise akadeemias kuus aastat, juhendasin magistri- ja bakalaureusetöid, kuni tekkis isu veidi kõrgemal tasemel hariduse järele, nii õpetamise kui ise õppimise mõttes. Astusin Tartu Ülikooli doktorantuuri, erialaks haridusteadus, täpsemalt haridustehnoloogia.Uurin ja arendan muusikaõppeks sobilikke elektroonilisi õppematerjale.

Mis on kolm kõige olulisemat asja, mis on sinu elus juhtunud pärast KG lõpetamist?

Elu tundub mulle praegu nagu õngenöör, kuhu just kala otsa hakanud on: saan aru, et näkkas, kerin täie hooga ja kogu aeg tundub, et kohe on kala kaldal, aga ei ole veel midagi paista. Ükski sündmus ei tundu enam huvitav ega oluline, kui see juba möödas on. Olen kirjutanud 5-6 raamatut, andnud välja sama palju plaate ja teinud mitmeid esiettekandeid, alustanud kümnete ideedega ja suure osa neist ka elluviinud. Ülikooli ajal tegin maailmas hääletades pikki reise. Kõik see on mingil hetkel oluline tundunud, aga kui eesmärk on saavutatud, siis ununeb peagi.

Millega praegu tegeled?

Lisaks teadustööle TÜ doktorantuuris annan välja ajakirja KITARR, pean Kitarrikooli nii netis kui "päriselt" ja arendan mõningaid tulevikus muusikaharidust muutvaid leiutisi koos kolleegidega ülikoolist, esinen ja salvestan. See on CV. Tegelikult kasvatan lapsi. Kui saan, käin mägedes, jooksen maratoni ja õpin keeli. Viimase paari aasta hobi on flamenko.

Mis on esimene mõte, kui kuuled "Kuressaare Gümnaasium"?

Igapäevane pikk tee jalgsi läbi lume ja vihma SÜGi ühikast KG-sse.....Olen olnud haridussüsteemis ilma pausideta aastast 1986 ja näinud päris mitut kooli, aga KG nime kuuldes mõtlen küll, et "minu kool".

Missugune õpilane sa olid?

Olen tähele pannud, et ei mäleta vanemaid sündmusi kui üks-kaks aastat. Ei tea, kas see tuleb pidevast õppimisest, või ei suuda ma peas õiget kataloogi leida. Ma imestan alati, kui vanainimesed noorusajast lugusid vestavad ja loodan, et ehk taastub minugi mälu, kui õige hetk käes on.

Mida elus teha tahaks kui raha või aeg ei oleks takistuseks?

Kui raha poleks takistuseks, siis ma arendaksin projektide, toodete,ettevõtete, ideede ja õpilaste asemel ennast ja oma lapsi.

Üks unistus või soov seoses oma vana kooli, Kuressaare Gümnaasiumiga...

Ma tahaks, et Eestis oleks üks kool, mis ei mängi, et inimesed oma võimete ja võimalustega on võrdsed, ja laseks kiirematel ees kihutada.