Elas kord klassiõpetaja Stevelin. Ühel ilusal päeval juhtus nii, et Stevelin tuli tööle Kuressaare Gümnaasiumisse ...

Paljude oma kolleegide arvates oli Stevelin Õpetaja. Suure tähega Õpetaja. Kohusetundlik, aus, kannatlik, sõbralik ja abivalmis on ju iseloomuomadused, mis igal õpetajal peaks olemas olema.

Täna on tal sünnipäev. Üks üsna ümmargune sünnipäev.

Täna saavad põhikooli lõputunnistuse kooli 71 õpilast.

... mõtiskleb Maria Anett. 9.a klass on esmapilgul iga õpetaja unistus – te kuulate väärikalt ja vaikselt ja õpetaja saab lõputult monoloogi pidada. Tegelikult on teis aga väga palju peidus ja sobiv keskkond käivitab teis tegutsemisjanu ja põnevad mõtted. Seega ma parandan öeldut – olete igale õpetajale väljakutse, et tund korraldada just nii, et teie mõtteilma avada. Meil oli koos tore ja paljudega kohtume kindlasti veel. Kes te siis olete, päriselt, selle üle mõtiskles igaüks ise ja mul oli suur rõõm teie mõtted kokku sulatada. Õnne, armsad koolilõpetajad 9.a klassist!

Kes Arvi arvutitundides käinud, said seal õpetust kõige muu kõrval ka selle kohta, kuidas kümnendsüsteemist numbreid kahendsüsteemi teisendada ning vastupidi, ja peaksid seega tänase juubilari vanuse iseseisvalt välja nuputama.

Kes aga arvutitundidesse ei jõudnud, võib õige vastuse guugeldada internetist, mis on samuti üks nendest asjadest, mille „maaletooja“ Kuressaare Gümnaasiumis Arvi on.

Täna on tal üks üsna ümmargune tähtpäev!

Tänavune kevad tuli teisiti kui tavaliselt. Koolimaja koridoride sagin ja jutuvadin on asendunud vaikusega. Vahel harva leiad kooli pealt mõne kaaslase, kellega pidamata jäänud vestluseid pidada. Kõik on justkui samamoodi nagu tavaliselt – õunapuud õitsevad, piibelehed täidavad metsaalused imelise lõhnaga, koduhoovid täituvad kaunite pojengidega –, aga tegelikult on kõik hoopis teisiti.

9. klasside lõputöö, mille autoriks on Chatriin Väster b-klassist.

Nad on väga armas seltskond noori. Sel kevadel mõtlesid nad ühe kirjanduse tööna iseenda, enda klassi ja kõigi toredate ühiste mälestuste peale. Mul õpetajana on kahju, et nende lõpueksam ära jäi, sest nad on kujunenud väga headeks kirjutajateks. Teie ees on väike pilguheit meie noorte maailma ...

Karl Ramst 9.c klassist. Töö pealkirjaga „Tuult purjedesse“.

Täna on sünnipäev KG ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajal ning haridustehnoloogil Madli-Maria Naulainenil.

Kuidas portreteerida hoolivust, sära ja tarkust? Lasime seekord seda teha nii sünnipäevalisel endal kui ka tema headel kaasteelistel. Meie KG soovib meie Madlile palju-palju õnne 40. sünnipäevaks!

Kuigi kevad ja eksamiks ettevalmistamine tuli sel aastal visnapuulikult „tiu-tiu ja teisiti“, on fakt, et eesti keele riigieksam koputab uksele. KG abituriendid on teinud tõsist tööd. 42. lend sai katsetada Innoves e-eksamit, teie õpetajad said kaasa rääkida eksamiarenduses ja analüüsida tehtud töid. Me õpetajatega usume, et olete valmis. Kes tunneb, et närv sees, jalutage looduses, lugege head ajakirjandust, mõelge enda rollile siin, meie väikeses Eestis Saaremaal, kus olete üht olulist etappi elus lõpetamas. Mida olete õppinud, mida teate ja millist maailma hakkate ise ehitama, kuidas, neile küsimustele leidke iseendas vastus! Mida teised peaks tegema, seda teavad nemad:-) Aga NB! ...

Makropiltide võluvast maailmast saadab meile töö 8.a klassi õpilane Kristin Kuningas.

Vahel jäävad võidud alla kaotustele, millest on sageli kordades enam õppimise ja kogemuse omandamise võimalusi.

Arhitektuurikonkursi teema sellel aastal on Tallinna Linnahalli katuse kujundamine. Töö autor on Kertlyn Kiil 9.c klassist.

2.a klassi emad said sellised veebitunni raames meisterdatud kaunid lilled.

Saabuva emadepäeva puhul tegid 3.b klassi õpilased emadele ja vanaemadele lilli. Soovime kõigile kaunist lillelist emadepäeva!

9. klassid kujutasid kalligrammi ehk kirjutatud pildi tehnikas graafilisi töid, mille autorid on Indrek Mäeots 9.b klassist ja Kertlyn Kiil ning Helena Paiste 9.c klassist.

Täna on 50. sünnipäev KG ujula valvetreeneril Rena Maripuul! Palju õnne!

Ühel koroonaviirusest räsitud suhteliselt tuulisel kevadpäeval aprilli keskel, kus minu kahenädalane karantiiniaeg oli lõppenud, saan ma telefonikõne Merle Rekayalt. Kui ta end ei tutvustaks, siis ma ei tunneks, kes minuga räägib, ja samuti ei ole ma päris kindel, kas ta ajal, kui mina KGs õppisin, sama nimegi kandis. Igal juhul peale temapoolset enda tutvustamist sain ma enam-vähem aru, kellega ma räägin. Seda segasem tundus mulle tema soov, et võimalusel (kui mul on see võimalus) võiksin ma kirjutada loo Endel Tustitist, kellel on tulemas 25. aprillil 70. juubel. Kuna ma ei ole end veel tutvustanud, siis Endel Tustit on minu paps!