Otsi
Artiklite sarjad
- Kümme küsimust (5)
- Vilistlase vaatepunkt (2)
- Bookstagramid (49)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
30. november
- Eliisabet Aer 2.c
- Minni Liise Kuusk 5.a
1. detsember
- Kevin Vilter 6.a
- Marili Paja 8.a
- Mirell Tamm 4.b
2. detsember
- Halima Essaadia Janahi 5.a
Töötajate sünnipäevad
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
30. november
- Raina Rääp
Praeguseks on kogu koroonaepideemia juba vaibuma hakanud, kuid me ei unusta seda kogemust kunagi. See oli raske aeg kogu maailma jaoks ning ma usun, et me kõik vajame nüüd aega paranemiseks. Nii füüsiliselt kui ka vaimselt.
Tavaliselt on kevad alati väga positiivne aeg. Kool hakkab lõppema, suvi juba paistab, ilmad lähevad soojemaks ja loodus puhkeb õide. Kuid sellel aastal ei olnud kevad päris tavaline. Õigemini oli see sootuks erinev.
Pärast segaseid aegu ja pikki arutelusid on lõpuks selgunud kaheteistkümnendike lõpuaktuse kuupäev – 42. lennu abituriendid saavad küpsustunnistused 1. juulil.
Uued arvutused näitavad, et lõpetamiseni on jäänud 37 päeva. Sõna saab 12.c klassi juhataja Maren Asumets.
Leheveergudel on sõna saanud õpilased ja õpetajad, jaganud pilte ja nõuandeid eriolukorraga toimetulemiseks. Meie KG uuris ka lapsevanematelt, mis on nende kogemused, ootused ja lootused praeguses olukorras.
1. klassis käiva lapse ema Heidi Carolina Martinsaari leiab, et kodu peab olema puhkamiseks. Töö ja õppimine jäägu ikka kontorisse ja kooli.
Millest mõelda, kui pole ligi seitse nädalat inimesi näinud – ikka iseendast ja sõpradest.
Leheveergudel on sõna saanud õpilased ja õpetajad, jaganud pilte ja nõuandeid eriolukorraga toimetulemiseks. Meie KG uuris ka lapsevanematelt, mis on nende kogemused, ootused ja lootused praeguses olukorras.
3. ja 10. klassis käivate laste ema Piia Prei arvates on nüüd võimalus just iseennast paremini tundma õppida ning pidada aru selle üle, kuhu inimene tegelikult liikuda soovib ning mida päriselt tahab.
Leheveergudel on sõna saanud õpilased ja õpetajad, jaganud pilte ja nõuandeid eriolukorraga toime tulemiseks. Meie KG uuris ka lapsevanematelt, mis on nende kogemused, ootused ja lootused praeguses olukorras.
3. ja 9. klassis käivate laste ema Laidi Lindau peab oluliseks loovat tööd ning leiab, et õppetööga aitavad hakkama saada reeglid ja rutiin.
Esimene lugu selles rubriigis oli Hedili Nõu „152 päeva lõpetamiseni“.
Esimene lause selles loos algas nii: „Viie kuu pärast istume kogu oma lennuga pidulikult sadade lastevanemate, õpetajate, õdede-vendade ja sugulaste ees ...“
Nii see pidigi olema. Nii see on kogu aeg, mida mäletan, olnud.
Õpilasesinduse liikmed saadavad kooliperele tervitused ja soovitused. Millised täpsemalt, saad vaadata videost!
Kuigi praegu on rasked ajad, ootame me kõik ilusat kevadet ja õues olemist.
Kanad haigustest ei hooli. Nemad valmistuvad juba pühadeks. Järgmisel nädalal on munadepühad. Hakka juba praegu mõtlema, kuidas sel aastal mune värvida. Ilusaid pühi kõikidele soovivad 1.b klassi lapsed.
Kui eelnevalt oli teemaks „5 soovitust ellujäämiseks“, siis seekord annavad 11.b klassi õpilased nõu õpetajatele!
Ühel heal päeval leiab siilike metsast hiigelsuure põldmarja. Aga enne kui ta jõuab selle ära süüa, sekkuvad teised metsa loomad: vares, rebane, öökull ja nirk. Igaüks annab nõu, mida seesuguse ilusa mahlase marjaga peaks tegema. Siilike on päris segaduses.
Ulrika Kestere imearmsate piltide ja mõnusa muigega „Siilike, kes kuulas kõiki“ jutustab sellest, et head nõuanded tasub küll ära kuulata, aga iseendale tuleb siiski kindlaks jääda.
Praegune olukord ei ole kohe kindlasti lihtne kellegi jaoks. Nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks on täiesti uus olukord, millega enamus meist pole varem kokku puutunud.
Kindlasti on olukorral ka õpetlikum pool, õpilastel kasvab kohusetunne ja kontroll enda õppimise üle – nüüd on tõesti olukord, kus õpilased hakkavad mõistma, et kõik käivad koolis iseenda hariduse jaoks.
Kirjutasin Jaanisele 19. märtsil kirja: „Oled võitnud võimaluse“ ja jätkasin hetke pärast „kirjutada Meie KGsse!“ – „Oi, millest täpsemalt?“ uuris Jaanis. Ja nii see kokkulepe sõlmitud sai. Jaanis võtab elus väljakutsed vastu, on sihikindel ja täpne, meie klassi filosoof ja juurdleja, kirjandiedetabeli TOP 3 mees. Tänases arvamusloos jagab Jaanis enda mõtteid ja täpsustab muu hulgas: „Kui nõuannete jagamiseks juba läks, siis soovitaks tegelikult võtta noortel kooli tõsiselt.“ Jaanise klassijuhatajana ma ei kahelnud, kui see noorhärra võimaluse võidab, siis ta panustab 100%. Aitäh Jaanisele ja mõnusat lugemist! (Marit Tarkin, klassijuhataja)
Uurime, mida arvavad õpilased sellest, kuidas praeguste oludega kohaneda, ja millised on nende soovitused, et endaga hakkama saada.
Vaid kolm kuud on jäänud lõpetamiseni, eeldusel muidugi, et kaheteistkümnendike lõpuaktus ikkagi toimub õigel ajal, mis praegust olukorda arvestades ei ole üldse kindel.
12.c klassi abiturient Risto Kaseorg mõtiskleb meid kõiki haaranud teemadel. „See ei ole maailma lõpp,“ tunneb sisimas Risto, kelle mõtted on nädalaga liikunud muretusest muretsemise juurde. „Elu karantiinis on küll ebamugav, aga mitte talumatu,“ arvab Risto. (Toim.)
Sada on arv, mis sisaldab kümme kümmet. Varjupaigad saatsid sõbrakuul uude koju pea sada kassi. Eesti Vabariigil täitus sada aastat. Saja rahva lood. Sada Läänemaa last käis Eesti Laulu peaproovi vaatamas. Sada päeva lõpetamiseni …
Vau. Kujutan ette, et päris paljudel praegustel kaheteistkümnendikel läheb südame alt omajagu õõnsaks, mõeldes peale eksamite õnnestumise ka veel muude oluliste valikute peale, mis neil peale lõpetamist ees seisavad.
Käesolevaks õppeaastaks on meie kool seadnud eesmärgiks: kool kui koostöökoda ja koostöökogu. Selle mõtte alla paigutub nii koostöö kolleegide vahel kui ka koostöö õpilastega ja lapsevanematega. Koostöö parendamisega on meie kooli õpetajad pidevalt tegelenud, kuid selleaastane veebruarikoolitus „Lõiming meie koolis“ ning sellele järgnenud väljasõit pealinna on viinud arusaama toimivast koostööst uuele tasemele.