Töövarjutuse käigus õppisime paremini inimesi kuulama ning ühtlasi arendasime ka suhtlemisoskust.

„Katk tuleb!“ 9.d klassi õpilase Keity Kasevälja Rehepapi-teemaline illustratsioon.

2.c klassi lapsed lustisid klassis lumepalle meisterdades.

Olen leevike, lumiste aedade lind.

... On varane hommikutund.

Pilkasest pimedusest lõikub läbi kaks eredat valguskiirt.

Koolimaja ette sõidab auto. Laternad kustuvad.

Hämaruses vaevu aimatav inimkuju liigub kooli välisukse juurde, avab selle ja astub sisse ...

Kindad kätte ja mütsid pähe – 1.b meisterdatud tööd kutsuvad õue.

„... kingid usku ja lootust.“ Need Airi Liiva laulu sõnad iseloomustavad meie tänast sünnipäevalast kõige paremini. Ka tema maalib: lastes kõlada kaunitel helidel ja luues ilu ning headust enda ümber. Meie kooli tugikeskuse individuaal- ja tugigrupi haldjalik õpetaja Maarja Vahter kiirgab soojust ja rahu, on alati põhjalik, toetav. On keegi, kellel jätkub tähelepanu ja naeratust kõigile, nii õpilastele kui kolleegidele.

1.–2. klassi kunstiringi õpilaste ühe toreda talvepäeva mälestus. Tööde autorid on Kristella Rauniste, Annabel Nuut ja Erich Koitla 1.b klassist.

10. Solistica on kohe-kohe käes. Nende aastate jooksul on konkursi lavalaudadele kokku jõudnud 573 lauljat (päris paljud ka mitmel järjestikusel aastal) ja kokku 118 erinevat juhendajat, žüriilaua taga on kokku istunud 72 muusikamaailma silmapaistvat esindajat, Solistica bändis on mänginud 11 eripalgelist pillimeest, Solistica parima juhendaja ja grand prix' juhendaja tiitli on saanud 9 inimest Eestimaa eri paigust – sellist statistikat võiks jätkata veel ja veel …

On kolmapäeva õhtupoolik. Koolimajas on siginat-saginat. Õhinaga registreerivad 4.–6. klassi õpilased end lugemisõhtule „Öö loeb“. Kaunilt kujundatud lugemisõhtu märk rinda, kompvek põske, järjehoidja kätte ja mask ette. Õpilased suunduvad aulasse, sest külla tuleb kirjanik Anti Saar.

Saame tuttavaks lastekirjanik Anti Saarega. Ta räägib natuke endast ja loeb mõnest oma raamatust katkendi. Kirjanik teeb seda väga meisterlikult. Kui enne lugemist oli aulas nihelemist ja sosistamistki kuulda, siis raamatukatkendeid kuulatakse hiirvaikselt.

Pärast kohtumist kasutatakse juhust ja küsitakse raamatutesse mälestuseks autogramme. Õpilased suunduvad töötubadesse.

8. klassi õpilased jäljendasid Eesti maalikunstniku Heiki Trolla, kunstnikunimega Navitrolla maale.

Kui õues ei saa lumememme teha, siis tuleb neid teha kunstitunnis. 1.a rühmatööna valmisid lõbusad memmed. Nüüd ootame sulailma, et ka kooliõuele lumememmesid meisterdada.

Pärast maalimist tulid õpilastel oma töid vaadates pähe toredad mõtted ...

Täna, 15. jaanuaril tähistab oma 75. juubelit meie kooli kauaaegne vene keele õpetaja Maria Pärn.

Tema juhendamisel on vene keelega tutvust teinud suur hulk õpilasi meie koolis selle algusest peale. Lisaks kogu südamega tehtud klassijuhatajatöö.

Soovime kogu kooliperega Mariale palju-palju õnne juubeli puhul ning jõudu ja jaksu edaspidiseks!

Lumeskulptuurid 1.–2. klassi kunstiringilt. Autorid Iti Jõevere ja Lisete Eerik 2.b klassist ning Kistella Rauniste 1.b klassist.

1.b klassi lapsed osalesid detsembrikuus VEPA jõulukaartide konkursil.

Konkursile saatsime kõikide 1.b klassi laste joonistatud jõulukaardid.

Pärast tulemuste selgumist tuli meile rõõmus teade, et 1.b klassi õpilase Hans Orumaa jõulukaart on saanud eripreemia esimeste klasside seas.

Täna on juubelisünnipäev meie kooli legendaarsel majandusjuhatajal Aino Valmasel. Miks julgen tähtpäevalist kuulsaks nimetada? Sest nõnda Nooruse kooli inimesed räägivad. Veel teavad nad lisada, et Ainol on nakatav naer ja säravad silmad, sisemine väärikus ja väline maitsekus, vaimukas huumor, osavad käed … Nimekirja võiks jätkata, kuid see pole vist vajalik.

Samamoodi, nagu Aino alati koolile head ja paremat soovib, soovime meie kogu kooliperega Ainole sedasama – ikka head ja paremat! Kaunist tähtpäeva!

Karl Ristikivi on luulekeelde seadnud järgmise mõtte: „Meie juured ei ole lapsepõlves, kodumullas ja maakamaras, murukoplis, kus aabitsalapsed mängivad. Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud.“

Mulle meeldib mõelda, et juba kümme aastat on Solistica juuri ajanud nende inimeste meeltesse, kes konkursiga rohkem või vähem kokku on puutunud!