Kuressaare Nooruse Kooli sattusin tööle pärast seda, kui ma uurisin erinevaid haridusasutusi ja leidsin, et Nooruse kool on tõeliselt innustav koht, kus saan jagada oma teadmisi ja kogemusi õpilastega ning aidata neil oma potentsiaali täielikult realiseerida. Kooli keskkond ja õppekava tundusid mulle väga sobivad minu pedagoogiliste põhimõtetega ning olin tõeliselt motiveeritud panustama õpilaste haridusse ja arengusse selles imelises koolis.

Käesolevast õppeaastast pakub Nooruse kool 6. klassidele B-keelena ka prantsuse keelt. Kes sobiks teerajajaks veel paremini kui Marju Roberts – naine, kelle süda on Pariisi küljes kinni ja kellele endale tohutult meeldib prantsuse keele kõla.

Kui Valeria 2016. aastal Kuressaare Gümnaasiumi lõpetas, kirjutasid klassikaaslased lennuraamatus tema kohta nii: „Valerial on realistlik maailmapilt. Ta teab väga hästi, et raha ei kasva puu otsas. Geniaalsete väljaütlemistega tark ja omapärane Isiksus ja seda tõepoolest suure algustähega. Ei karda ka häält tõsta, kui peaks olema vaja ennast või kedagi teist kaitsta. Jõulise ja kindla isiksusena suudab end igal pool kehtestada ning maksma panna. Väga tark tüdruk, uskumatu kirjanikuoskusega ning väga hea analüütik. Valeria persoon on niivõrd huvitav, et seda võikski avastama jääda.“

Möödas on seitse aastat ja Valeria on tagasi oma kodukoolis, et toetada õppimisraskustega laste õpet.

Eesti keele proovieksam on tehtud, matemaatika proovieksam on veel ees, õige pea algaval vaheajal saab teha sisseastumistesti Saaremaa Gümnaasiumisse, juba mõnda aega saab viia sisseastumisdokumente Kuressaare Ametikooli. Mida tunnevad ja mõtlevad 9. klassi õpilased selles virvarris?

Pealinnast pärit Ingale on elu toonud põnevaid tööalaseid väljakutseid nii erinevatest lasteaedadest kui muusikakoolist. Lisaks on ta välja andnud ka lastelaulude kogumiku/plaadi „Präänik-Väänik“.

Üheks olulisemaks ja inspireerivaks kogemuseks peab Inga oma seotust rahvamajade ja kultuurikorraldusega, olles juhtinud viimased seitse aastat Laimjala rahvamaja.

Kui saatsin novembri keskpaigas Toomas Takkise meiliaadressile (jah, ikka veel sellele Nooruse omale) intervjuuküsimused, kostis ta lustakalt, et ta tõesti proovib neile vastata – me olevat talle paraja hunniku pähkleid pureda saatnud.

Aga nagu kellavärk on vastused minu postkastis novembri viimasel päeval – täpselt nii, nagu kokku lepitud. Ja nagu arvata võis, on pähklid täiesti toomastakkiselikult puretud.

Sel sügisel võis teisel korrusel uudistada meediaringi noorte loodusfotograafide Saamuel Vahteri ja Taavet Tenno pilte. Rasmus Sõmmer ja Sander Lõbus otsustasid teha asjaosalistega videointervjuu. Koos pandi kokku küsimused, mida looduspiltnikelt küsida, ning koos võeti intervjuu ka videole. Head vaatamist ning kohtumiseni juba järgmisel näitusel!

Augusti lõpus asus Kuressaare Nooruse Kooli praktikale 3. kursuse klassiõpetaja eriala üliõpilane ja meie kooli vilistlane Laura Nook, kes toimetas 1.a klassi juures oktoobri lõpuni. Kuidas tal läks?

„Tere! Mina olen Liisi, hakkan õpetama ühte sinu klassi poissi.“ Sellise hästi positiivse ja rõõmsameelse tervituse sain Liisilt. Istusime ja hakkasime kohe tööjuttu ajama. Kõigest muust ei jõudnudki rääkida. Nüüd on tore Liisist rohkem teada saada.

Millest on tehtud väikesed tüdrukud? Suhkrust ja jahust ja maasikavahust.

Nooruse kooliga liitus sel sügisel mitme aine õpetaja Eliise Belinets – inglise filoloogist suhkrukunstnik.

Lisaks mitmele õpetajale alustas sügisest uuel töökohal ka kaks uut inimest halduspoolel. Kristiina Krikun on abiks sööklas ning Reena Rihkrand asus tööle ujula teenindajana.

Juba kevadel tuli tööle Niina Lember, kelle käe all saavad puhtaks esimese korruse klassiruumid, ja veidi varem alustas ujula teenindajana tööd ka Moonika Kasemets.

Uuringi neilt, kes nad on, mida teevad ja kuidas neil meie suures koolimajas läheb!

Meie kooliperega liitus sel sügisel sotsiaalpedagoog Betti Truu, kelle töö on ka tema kutsumus. Lisaks armastusele pere ja töö vastu innustab Bettit muusika ja virgutab kvaliteetkohv.

Viljandimaalt väikese Tallinna-ringiga Saaremaale Nooruse kooli – matemaatikaõpetaja Gerly Leibenau võttis vastu uue väljakutse ja õpetab nüüd ka füüsikat.

Kooliajal ise püüdlikult tubli õpilane olnud Gerly tunneb ennast Saaremaal koduselt ning toimetab meeleldi aias. Tööle pakub vaheldust metsavaikuses ja oma mõtete keskel veedetud aeg.

Enne kui Triin sel õppeaastal meie koolis tööd alustas, oli ta pidanud koolijuhi töökutsele kaks korda ära ütlema – elas ja töötas ta siis ju veel mandril. Nüüd aga rakendab ta mandril saadud põhimõtteid õpilaskesksest õpetamisest ja toetavast õpikeskkonnast Nooruse koolis. Ja tunneb seejuures veel suuremat austust ja lugupidamist oma endiste õpetajate vastu, sest näeb, kui suurt pühendumust ja tööd õpetajaamet nõuab.

Möödunud õppeaastal juhtis Kuressaare Nooruse Kooli hoolekogu Melani Veelaid. Melani lõpetas üle-eelmisel õppeaastal meie koolis 10. klassi. Samaaegselt hoolekogu juhtimisega õppis ta Saaremaa Gümnaasiumis. On esmakordne, et hoolekogu tööd juhib teises koolis õppiv gümnasist.

Mida arvab oma tööst Melani ise ja milliste teemadega hoolekogu töös tuli rinda pista?

„Kuidas läheb?“ on rubriik, kus koolileht Nooruse Meridiaan uurib, kuidas läheb meie sõpradel, kooliga tihedalt seotud (olnud) inimestel ... sest me päriselt tahame teada, kuidas teil läheb! Seekord räägivad oma tegemistest meie kooli endised õpilased ja fotograafiaga tegelevad Priidu Saart, Karl Jakob Toplaan ja Krõõt Tarkmeel.

7. klassid on õppeaasta jooksul õppinud intervjuud kirjutama. Sel korral jagame lugu Kuressaare Gümnaasiumi 33. lennu vilistlase Sander Tulgiga.

„Kuidas läheb?“ on rubriik, kus koolileht Nooruse Meridiaan uurib, kuidas läheb meie sõpradel, kooliga tihedalt seotud (olnud) inimestel ... sest me päriselt tahame teada, kuidas teil läheb! Sarja seekordses loos räägivad meile oma tegemistest eelmisel aastal meie koolis matemaatikat õpetanud Andra Allmägi, Enda Torga ja Ulvi Vahter, kes praegu jätkavad sama tegevust Saaremaa Gümnaasiumis.