Jõuluvaheaja järgsetel nädalatel toimusid KG robotiklubis ja ainetundides filmivõtted, mille käigus sündis KG õpilaste kaasabil video ahelreaktsioonist. Selle videoga osales meie kool ka üle-euroopalises eTwinningu projektis European Chain Reaction 2021.

Just sellisel teemal väitlesid koolinoored Eesti Väitlusseltsi meistrivõistluste II etapil. Saaremaad esindas taaskord üks võistkond Sokipöisel koosseisus Riin Suuster, Emeli Pikner ja Thomas Hendrik Liiv. Noored tegelevad järjekindlalt ja põhjalikult väitlustööga ja kogemusi väitluses olla hea tuleb järjest juurde. Seekordne teema eeldas sügavuti majandusvaldkonnaga tutvumist ja hoopis uute terminite ja seisukohtadega kokkupuutumist. Meie tiimi aitasid seekord ette valmistada oma ala professionaalid Richard Kesküla ja Anniki Mikelsaar, kes mõlemad ka maailma tasemel võistlustel osalenud. Suur, suur tänu teile!

Selle õppeaasta jooksul postitavad kõik meie kooli klassid neile loositud nädalal ühe foto. Nendest piltidest kujuneb tagasivaade Kuressaare Gümnaasiumi nimelise kooli viimasele aastale.

Tundub, et 4.a klassile meeldib tööd teha ning seda on ka nende fotolt näha, sest pealkirjaks on nad pannud „Töö kiidab tegijat“.

Järgmisel korral juba 6.b klass! Kohtume!

Esmaspäeval, 15. veebruaril kuulutati välja õpilasetlejate riigikonkursi parimad. Sel korral videokonkursina toimunud mõõduvõtmisel esindas meie kooli maakondlikul konkursil peapreemia pälvinud Henry Mänd 9.c klassist, kelle esituse hindas nimekas žürii suure tunnustuse vääriliseks.

Vaheajaeelsel nädalavahetusel, 20.–21. veebruaril on koolimaja suletud.

Kuressaare Gümnaasiumi kirjanduse tunni foorumis arutlesime paari abituriendiga teemal „Distantsõpe on tuleviku reaalsus“. Refereerimiseks kasutasime Õpetajate Lehes ilmunud Sirje Pärismaa artiklit „Kas vajame ka distantsõpet pärast eriolukorda“.

Nädala kunstitööks on 9.b klassi õpilase Mariliis Maasiku kunstiolümpiaadi kodutöö, mis hinnati neljanda koha vääriliseks. Teemaks oli „Kohtumine loomaga“ ning pildil oli oluline anda edasi looma emotsiooni.

Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoorud toimusid sel aastal uuenduslikult Tartu Ülikooli veebikeskkonnas Moodle. Kuressaare Gümnaasiumis osales 7.–12. klassini olümpiaadil üle 50 õpilase. Olümpiaad pani proovile nii õpilaste digi-, infootsimis- kui ka järeldamisoskused. Palju õnne olümpiaadil esikümnesse jõudnudtele!

3.a klassi laste joonistused sõbrapäeva eel.

Täna, 11. veebruaril kuulutati Kadi raadio „Keskpäeva“ saates välja Saare maakonna 2020. aasta noortevaldkonna parimad. Tunnustusüritusel „Noorsootöö ühendab südameid“ pärjati aasta noortevaldkonna tegijaks meie kooli noorsootöötaja Kristin Lauri. Palju õnne!

Karel Jõeleht on meie uus hiina keele õpetaja ja ta oli nõus meile intervjuu andma.

Selle õppeaasta jooksul postitavad kõik meie kooli klassid neile loositud nädalal ühe foto. Nendest piltidest kujuneb tagasivaade Kuressaare Gümnaasiumi nimelise kooli viimasele aastale.

"Kõige tähtsamad tunnid koolis on eesti keel ja lõunatund, sest need on iga päev," kirjatab klassijuhataja Raina Rääp 1.b klassi foto juurde ja lisab veel, et laste arvates on kõige toredam tund programmeerimine, sest seal saab robotitega mängida.

Jääme ootama 4.a klassi fotot!

3.c klass meisterdas munakarpidest loomi. Töö oli huvitav ja veidi ka pingutust nõudev. Valminud loomapildid tulid aga toredad ja meeldisid meile kõigile.

Saare maakonna 2021. aasta etlejate konkurss toimus veebikonkursina, kus kolme vanuseastme etlejate videosid hindas kolm eraldi žüriid.

Eelmisel nädalal tunnustasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet 2020. aasta silmapaistvamaid noorsootöö valdkonna tegijaid ja tegusid.

Joonistus „Õhk“. Autoriks Mariliis Maasik 9.b klassist.

Konkursi eesmärk on leida Nooruse koolile kooli kõige paremal viisil iseloomustav LOGO. Logo peaks saama kasutada nii kooli dokumentidel, erinevatel reklaamtrükistel, meenetel jms.

Henek Tomson, 32. lennu a-klassi vilistlane (klassijuhataja Sirje Kereme), elab nagu seiklusfilmis. Päriselt! Kuna ta on oma tegemistes tsiteerinud Einsteini: „Kõik tuleb teha nii lihtsaks kui võimalik, kuid mitte lihtsamaks,“ ei olnud allakirjutanul võimalik läheneda intervjuule tavapärases küsimus-vastus-võtmes. Seda enam – meest, kes pidas ülikooli lõpuaktusel lõpetajate nimel kõne ja avaldas äsja raamatu, ei saa piirata konkreetsete küsimustega. Teda saab vaid suunata märksõnadega ... Lugu hargnes, ja veel milline lugu!