„Keel on, mis üht rahvast rahvaks teeb …“

Kui Carl Robert Jakobson need sõnad ütles, oli rahvuslik ärkamisaeg ja eesti keele ning rahvuse üle arutleti palju. Täna soovin ka mina arutleda eesti keele tuleviku ja rahvuse kandja rolli üle.

Talvelaager on igal aastal oodatud sündmus, mis pakub noortele võimalust astuda välja tavapärasest koolirutiinist ning kogeda õppimist ja koosolemist teistsuguses keskkonnas. Selle laagri väärtus ei seisnenud ainult sportlikes tegevustes või füüsilises pingutuses, vaid eelkõige kogemustes, mida noored ise sõnastasid: eneseületuses, uutes oskustes, ühtekuuluvustundes ja julguses proovida.

Kas olete kunagi võtnud riiulist raamatu ja siis selle kohe tagasi pannud, sest raamatu kaaned on liiga igavad, sellepärast, et raamatus on liiga palju lehekülgi, või vahest ka lihtsalt sellepärast, et raamatus pole mitte ühtegi pilti? Ma usun, et kõik on seda vähemalt ühe korra oma elus kogenud.

Hiina kalendri järgi algab 17. veebruaril 2026 energiast tulvil tulihobuse aasta. Tulihobuseid kujutasid Melani Tasa ja Tristan Tänav 1.b klassist ning Kirke Sädeli Talp 3.c klassist.

2.b klassi lapsed soovisid sõbrapäeval oma sõpru üllatada veidi erilisema sõbrapäevakaardiga. 

Selleks õppisid nad selgeks fookusvoltimise tehnika. Suure südamega kaardid tulid välja toredad ja armsad.

Et olla õnnelik, peab olema sõber, kellele alati loota.

Head sõbrapäeva!

Neljas päev Käärikul algas meil nagu ikka tubade kontrolliga, kus õpetajad tuletasid meelde, millised seapesad meie toad on. Peale keelt alla viivat, maitsvat hommikusööki läksid väga paljud murdmaasuusatama. Paar inimest läks läbima Kekkose rada, kõik ülejäänud läksid Pühajärvele tõukekelgumatkale. Nad tõukasid ennast lausa 11,5 kilomeetrit, mis on umbes terve Pühajärve ümbermõõt.

22. jaanuaril toimus traditsiooniline emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor, kus Nooruse kooli esindas 16 keelehuvilist noort 7.–9. klassini. Tulemustega võime igati rahul olla.

Kuressaare Nooruse Koolis toimus 8. veebruaril Eesti Meestelaulu Seltsi Poistelaulu Saaremaa eelvoor.

Kolmapäeval oli meil laagris üpriski tegus päev. Meie päev algas 7.30 äratusega. Kaheksast tuli toakontroll, kus õpetajad tuletasid meile meelde, millised põrsad me oleme. Siis sõime ja sõitsime bussiga Pühajärvele tõukekelgutama.

7. veebruaril said Kuressaare Muusikakoolis kokku meie maakonna tublid õpilased, kes asusid mõõtu võtma muusikaolümpiaadil. See olümpiaad toimub üle kahe aasta.

Teisipäeva hommik algas juba varakult. Tuli tubade kontroll. Toad olid kõigil enam-vähem korras, kuigi osade tubadega tuleb veel tööd teha. Peale seda oli aeg hommikusöögile liikuda. Toiduks pakuti muna, peekonit ja putru.

Siis läksid meie teed lahku: osad läksid mäesuusatama, osad tõukekelgumatkale ja ülejäänud Kääriku radadele suusatama.

Pall hakkas veerema, järgmisena kukkus doominoklots või tegi paugu õhupall ja siis hakkas liikuma juba terve ahelreaktsioon, mille lõpus süttis majakas. Reedel, 6. veebruaril muutus meie koolimaja paigaks, kus 1.–9. klasside õpilased ehitasid Goldbergi ahelreaktsioonimasinaid, milles iga detail ja liigutus pidi olema läbi mõeldud ja loogiline.

Jaanuaris algas taas III kooliastme õigekirjaolümpiaad. 7.–9. klassi emakeeletundide ajal läbi viidav õigekirjavõistlus toimub Nooruse koolis neljandat aastat ning on pühendatud emakeelepäevale. Eesmärgiks on meelde tuletada kõige olulisemaid õigekirjareegleid, turgutada võõrsõnade tundmist ning selgitada välja parimad õigekirjatundjad. 

Esmaspäeva varahommikul hakkasime kooli juurest bussiga Kääriku poole suunduma. Niimoodi algas meie koolis traditsiooniks saanud talvelaager, mis toimub juba 21. korda.

4. veebruaril toimus Saaremaa Gümnaasiumis maakonna etlejate konkurss. Kõlas nii eesti kui ka maailmakirjanduse autorite loomingut.

Talvelaager õpetab, et ebaõnnestumine ei ole lõpp, vaid osa teekonnast. Et hoiak loeb rohkem kui üks ebaõnnestunud katse. Ja et tõeline tugevus ei paista välja ainult kiiruses või distantsis, vaid ka selles, kuidas käitud siis, kui asjad ei lähe plaani järgi.

Kunstiringi õpilased kujutasid graafilise mustrilahendusega raagus puid. Tööde autoriteks on Kirke Sädeli Talp, Liisa Saarkoppel ja Eliisabet Aer.

5. veebruaril kohtusid spordihoones Saaremaa koolide poisid ja tüdrukud, et selgitada välja maakonna parimad võrkpallurid 4.–6.klassides.