Märtsi lõpus toimus meie koolis eriline ja kevadehõnguline ettevõtmine – taimede jagamise teisipäev. Kevade saabudes on just õige aeg jagada rohelisi rõõme ning anda taimedele võimalus leida uus kodu.

Nooruse kooli remonti on oodatud juba kaua-kaua. Nüüd on selge, et muutused tulevad, kuid veidi teisiti, kui algused plaanid ette nägid. Koolijuht Marit Tarkini sõnul lammutatakse vana koolimaja üldse maha ja ehitatakse uus ning Uuele tänavale. „See annab kaugemal elavatele õpilastele lühema koolitee ning kindlustab, et õpilased hilinevad esimesse tundi vähem. Ka minu koolitee lüheneb selle tõttu märgatavalt,“ lisas Marit Tarkin.

Pärast pikka kaalumist on meie kool vastu võtnud otsuse, et kool muutub 100% nutivabaks. See tähendab ka, et koolist eemaldatakse tahvlid, arvutid, nutitahvlid ja ka õpetajate lemmikud – telefonid.

Nooruse kooli õpetaja Kristel Paju, liikuma kutsuva kooli eestvedaja, on teinud koolijuhile ettepaneku vahetada koolimajas kõik toolid jooksulintide vastu. Kooli juhtkond on selle ettepanekuga nõus. Seega on alates 2. aprillist kõigis klassiruumides toolide asemel jooksulindid.

25. märtsil toimus Nooruse koolis arendusseminar „Kraadime karjääriteenuseid: kuidas luua õpilast toetav süsteem?“, kus osalesid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa koolide ning kohalike omavalitsuste haridusvaldkonna esindajad. Seminari viisid läbi Eesti Karjäärinõustajate Ühingu liikmed Kadri Haavandi (Paikuse Kooli karjäärikoordinaator) ja Margit Rammo (Haridus- ja Noorteameti Euroguidance Eesti ja Karjäär+ programmijuht).

24. märtsil oli koolipäev täis sagimist – Estonia teater oli koolimajas elamusi pakkumas, toimus tähtis õpilaskoosolek ja päeva lõpetasid Nooruse kooli meistrivõistlused ujumises. Tegemist oli klassidevahelise arvestusega, kus I kooliastmes oli ujumisdistantsi pikkuseks 25 m ja II kooliastmes 50 m. Aladeks oli vabalt ja selili ujumine.

Märtsi esimesel nädalal toimus õigekirjaolümpiaadi kolmas, viimane voor, milles osales 210 õpilast. Taas võis koguda 50 punkti ning sarnaselt eelmise vooruga oli keskmine punktisumma 32 ja keskmine testile kulutatud aeg natuke üle 11 minuti. 

10. veebruaril toimus piirkondlik geograafiaolümpiaad, Saare maakonnas oli osalejaid kokku 96.

Hea meel on teada anda, et Kuressaare Nooruse Kool osaleb aastatel 2026–2028 Tallinna Ülikool kooliarendusprogrammis, mis on osa Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) eestvedamisel ja Euroopa Liidu toel elluviidavast programmist „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“.

Reedel, 13. veebruaril külastasid meie kooli Pärnumaa koolijuhid: Grüüne Ott Pärnu Mai Koolist, Anneli Rabbi Pärnu Ühisgümnaasiumist ja Anne Kalmus Paikuse Koolist.

30. jaanuaril toimus Saaremaa Gümnaasiumis järjekordne piirkondlik keemiaolümpiaad.

28. jaanuaril toimus matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor, kus meie kooli õpilased näitasid väga tublit taset ning esindasid kooli väärikalt. Rõõmustav on see, et osalejaid oli mitmest klassist ning mitmed õpilased saavutasid ka auhinnalisi kohti.

22. jaanuaril toimus traditsiooniline emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor, kus Nooruse kooli esindas 16 keelehuvilist noort 7.–9. klassini. Tulemustega võime igati rahul olla.

7. veebruaril said Kuressaare Muusikakoolis kokku meie maakonna tublid õpilased, kes asusid mõõtu võtma muusikaolümpiaadil. See olümpiaad toimub üle kahe aasta.

Pall hakkas veerema, järgmisena kukkus doominoklots või tegi paugu õhupall ja siis hakkas liikuma juba terve ahelreaktsioon, mille lõpus süttis majakas. Reedel, 6. veebruaril muutus meie koolimaja paigaks, kus 1.–9. klasside õpilased ehitasid Goldbergi ahelreaktsioonimasinaid, milles iga detail ja liigutus pidi olema läbi mõeldud ja loogiline.

Jaanuaris algas taas III kooliastme õigekirjaolümpiaad. 7.–9. klassi emakeeletundide ajal läbi viidav õigekirjavõistlus toimub Nooruse koolis neljandat aastat ning on pühendatud emakeelepäevale. Eesmärgiks on meelde tuletada kõige olulisemaid õigekirjareegleid, turgutada võõrsõnade tundmist ning selgitada välja parimad õigekirjatundjad. 

4. veebruaril toimus Saaremaa Gümnaasiumis maakonna etlejate konkurss. Kõlas nii eesti kui ka maailmakirjanduse autorite loomingut.

„Enne kui oma ideed on võimalik kellegi teise pähe istutama hakata, on vaja saada selleks luba. Kui asi puudutab oma meelte – oma kõige kallima vara – avamist täiesti võõrastele inimestele, on inimesed ettevaatlikud. Selle ettevaatlikkuse seljatamiseks on vaja leida õige moodus. Ja see moodus on enda sees peituva inimese nähtavaks tegemine,“ kirjutab Chris Anderson oma raamatus „TED Kõnelemise kunst“.