Vestlemise algusaeg oli kokku lepitud kella kümneks hommikul, mis horvaatlaste jaoks tähendas koolitulemist juba kell 9. Kooli saabusime veidi varem, et arutada läbi, mis teemadel rääkida. Nagu aga teadagi on, siis inimene teeb plaane ja jumal taevas naerab; erandiks ei olnud ka seegi kord, mil rääkisime sellest, mida ei plaaninud ning rääkimata jätsime selle, mida plaanisime.

Kui kõne sisse tuli, ei julgenud algul keegi seda vastu võtta, ent pika vaidlemise peale keegi julge klikkas vastuvõtmisnuppu ning juba olimegi kuvatud horvaatlaste arvutiekraanile. Sellele järgnes kaheminutiline naeruseisak, mil lihtsalt naerulsui mitte midagi ütlemata ekraani jälgisime. Siis läksime väheke asjalikumaks ning igaüks sai sõna enese tutvustamiseks. Kõne lõpus leppisime kokku, et peame Skype´i teel sidet ka edaspidi ning ütlesime üksteisele rõõmsal meelel head aega.

 Teadusmaa projektigrupi nimel