Maale tuleb uus poiss Marten, kes kohtub Taneli ja Lauraga. Nad leiavad kaardi vana ja kummitava lossi varemetest, kuhu on peidetud aare.

Seekordses arvamusloos räägivad Sõnaosavate noorte ringi õpilased Annabel Lember ja Epp Kristel Tuisk Erasmus+ projektides osalemise eelistest ning lennureiside olulisusest.

Teisipäeval, 25. märtsil käis 4.b klass Kuressaare linnateatris vaatamas Miksteatri etendust „Marakratt ja kesköine raamatukogu“. Mis juhtub, kui jääd ööseks raamatukogusse ning hakkad igavusest pahandusi tegema? Kes on Karl Son, Hipi ja Laura Puntsel ning miks need nimed nii tuttavad tunduvad? 4.b klassi õpilased jagavad oma muljeid.

„Kadri“ on raamat, mis räägib vana aja teismelise tüdruku muredest ja rõõmudest.

Linda Männik, Nooruse kooli 3. lennu vilistlane, valis edasisteks õpinguteks Noarootsi Gümnaasiumi, kuna see oli tema huvidega kooskõlas. Kool on pigem väike, kuid õppida on rohkem kui teistes gümnaasiumites – Lindale meeldib, et peab rohkem pingutama. Veel meeldib talle pisikese kogukonna tunnetus.

Linda sõnul tasub gümnaasiumi valides vaadata tutvustusvideoid, käia õpilasvarjuks ja suhelda inimestega, kes huvipakkuva kooliga seotud on, ning küsida n-ö telgitaguste kohta. Õppekava tuleks ka vaadata, kuna õpitavad ained erinevad kooliti. Lõpliku otsuse peab tegema enda sisetunde järgi ja põdeda ei tasu, sest suure tõenäosusega saab see kool, mille valisid, igatahes väga armsaks.

3. lennu vilistlane, nüüdne Saue Riigigümnaasiumi rahulolev õpilane Lisette Sepp oli mandrile kooli minekust mõelnud juba kolm aastat, seega oli unistus vaja reaalsuseks muuta. Aga see polnud ainus põhjus kolimiseks – määravaks sai ka keskkond. „Tahtsin muutust ja uut väljakutset, et igav ei hakkaks ja ma tunneks, et on palju veel, mida saavutada,“ ütleb Lisette. Lisaks oli oluline tõsiasi, et mandrikoolid teevad ülikoolidega tihedat koostööd.

See raamat räägib 18-aastasest poisist Kalle Salonenist, kes mängib jalgpallis väravavahi positsioonil.

Raamat räägib 15-aastasest Anna Elisabethist, kes on sattunud kahe õela klassiõe naerualuseks.

Püüdke ta kinni!

Üks kummaline mees saabus linna. Ta oli nähtamatu. Ta püüdis teha katseid oma toas, aga inimesed sekkusid tema asjadesse. Sellepärast hakkas juhtuma kummalisi sündmusi linnas.

Raamat „Suhkrust ja jahust“ räägib 10. klassi tüdrukust Johannast, kes saab endale uue salapärase ja ilusa klassiõe Mia. Johanna oli väga meelitatud, et Mia temaga sõbrustada otsustas.

Raamat räägib, kuidas üks 16-aastane tüdruk nimega Kati Park proovib enda eluga hakkama saada, kuid tal on väga palju takistusi ja probleeme, näiteks depressioon ja uimastite kasutamine.

Lõpetamiseni on jäänud veel 100 päeva. Seda on küll vähe, aga suvi juba ootab. Ei suuda ikka veel uskuda, et talveballil oli üks viimaseid kordi, kui koos terve lennuga koolilaulu laulsime. Samas lendavad mõtted juba eksami- ja sisseastumistulemusteni.

Selleks, et Nooruse kooli õpilaste hääl kõlaks selgelt ja kostuks kaugele, anname sõna Sõnaosavate noorte ringi õpilastele, kes avaldavad arvamust neid kõnetaval teemal. Tiffany Šaukštelite räägib põhikooli lõpetajale seatud ootustest, hirmudest ning võimalustest, mida tulevik tänapäeva noorele pakub.

„Kui kogu rehkendust ei jõua, tee pool, aga tee hästi.“ Seda tsitaati teavad vast kõik eestlased. Oskar Lutsu „Kevadet“ on lugenud vanaemad ja vanaisad, emad ja isad, pojad ja tütred. See kuulus raamat ühendab erinevaid põlvkondi. Või kui keegi ütleb, et sa teed kilplase tööd, siis kõik saavad aru, millest jutt käib.

„Varesele valu“ räägib sellest, kuidas üks tüdruk on kade ühe poisi peale, kuna poisil ei ole kedagi, kes tema eest hoolitseks, ja tüdruk arvab, et tema eest hoolitsetakse liiga palju, st et poisil on rohkem vabadust. Kuigi varsti see muutub.

Raamat – see võib olla tükk meelelahutust nagu sinu lemmik fantaasiaromaan, tähtis ajalooallikas, näiteks kellegi tähtsa isiku elulugu, õppematerjal, nagu sinu eesti keele õpik või lihtsalt hunnik paberilehti kaante vahel; oleneb vaid sellest, mis eesmärgil sa seda kasutad ja kuidas sa seda näed. Raamatusse saab kirjutada, joonistada või jätta see hoopikski tühjaks, sest neid tehakse ju siiski iseendale või teistele – rahvale.

Palun teil kujutada ette kellegi kodu. Kodud on tavaliselt üsna ühesugused. Seal on magamistoad voodite ja riidekappidega, köögid külmkapi, pliidi ja söögilauaga, vannitoad pesumasinate ja kõige muu vajalikuga ning elutoad diivanite, tugitoolide, televiisorite ja riiulitega. Kui kujutada ette kellegi kodu, tundub tavaline, et nendes tubades on ka raamaturiiulid.

„Pühendatud kõigile neile, kes üritavad üle saada sellest, millest nad veel rääkida ei suuda.“