Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (45)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
28. august
- Jakob Kalle 9.c
- Margo Christopher Verbitski 6.b
- Richard Sai 4.a
29. august
- Tiina Krista Int 3.c
30. august
- Anna-Sofia Vanem 4.c
- Frank Arnold 7.b
- Liisa Kongas 5.b
31. august
- Keith-Gregor Kudrjavtsev 5.c
1. september
- Diana Lii 8.d
- Elisabeth Sink 1.c
- Hugo Paju 6.b
- Kahrut Suuster 5.c
- Priit Loik 2.c
- Sander Saarela 4.a
2. september
- Arabella Aus 7.b
- Mia Gret Jalakas 7.a
3. september
- Henri Turja 8.b
- Oskar Reinmägi 5.b
- Otto Pastak 6.c
4. september
- Delise Õunpuu 2.a
Töötajate sünnipäevad
1. september
- Malle Tiitson*
Uku Mägi 9.d klassis arutles ühiskonnaõpetuses mitmekultuurilisest ühiskonnast.
Praegusel ajal Euroopas ja ka mujal maailmas toimuvate sõdade ja riigipöörete tõttu on Eestisse elama tulnud palju vähemusrahvusi ja see teeb Eestist mitmekultuurilise ühiskonna.
Mitmekultuuriline ühiskond ei tähendagi midagi muud kui seda, et lisaks eestlastele elab Eestis veel mitmeid rahvusi, nt venelasi, ukrainlasi jt. Oluline on siinkohal, et meie eestlastena arvestaksime vähemusrahvustatega ja kaasaksime neid ka oma tegevustesse. Näiteks kui tullakse teistest riikidest Eestisse elama, ei saa me eeldada, et nad kohe oskavad eesti keelt. Me peame andma neile võimaluse õppida keelt, sest nii kaua, kui nad seda veel ei oska, peame meie sellega ka arvestama. Lisaks on tähtis, et me aitaksime neil leida tööd, tegeleda hobidega jne. See on oluline, sest vähe kaasatud inimesed võivad sattuda hoopis halvale teele, näiteks kui inimesel pole tööd ja talle ei anta võimalust tööd teha, siis võib ta hakata varastama või petma.
Veel on oluline lugupidamine ja teistesse ühiskonnaliikmetesse hästi suhtumine. Ükskõik, milline keegi välja näeb ja kas ta on mees või naine või teisest rassist, on tähtis, et meil kõigil siin riigis oleks hea elada. Samamoodi, nagu me suhtume üksteisesse lugupidavalt, peame suhtuma ka võrdselt. Mitte keegi pole teisest parem ega halvem – riigi ees oleme me kõik võrdsed. Näiteks ei tohiks olla meestel suurem palk kui naistel, eriti siis, kui mõlemad teevad võrdselt sama palju tööd.
Kui me suhtume üksteisesse lugupidavalt ja arvestame kõigi ühiskonnaliikmetega, saame lõpuks riigi, kus on hea elada kõigil – olenemata, kes sa oled või kust sa tuled.
ajalooõpetaja