Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (45)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
29. september
- Jaagup Kundrats 1.b
- Johannes Kaju 5.c
- Markus Viin 7.d
- Mirtel Orav 1.b
30. september
- Kris Pruul 1.a
- Melissa Kivi 7.c
1. oktoober
- Eliise Raud 9.a
- Henri Niit 3.a
- Martha-Mia Naat 5.a
- Risto Pruunlep 8.d
- Tobias Kalle 8.a
3. oktoober
- Chris Pärn 5.c
- Jaagup Tiitma 4.b
- Rasmus Tool 9.c
- Regor Jalak 8.d
4. oktoober
- Akira Ron Ork 9.b
- Henry Richard Arusalu 1.c
- Karl August Kukk 4.c
5. oktoober
- Sofiia Nikolaieva 9.c
6. oktoober
- Heleena Maria Aas 7.a
- Johannes Reinfeldt 4.c
- Tomi Lepp 9.d
Töötajate sünnipäevad
29. september
- Riina Mägi
2. oktoober
- Gerta Nurk
- Imbi Püss*
On aeg esitleda teist artiklit kiirmoe teemal. Selles osas süveneme kuulsuste ja sotsiaalmeedia mõjuvõimu tarbijate ja tootjate üle. Kuidas ettevõtted reklaami eesmärgil kasutavad erinevaid platvorme?
Inimesed ei hinda oma asju
Ettevõtete peamine eesmärk on teenida tulu. Selle suurendamiseks on vaja minimeerida kulusid ja maksimeerida müüki ning kiirmoe ettevõtted on sellega – nende perspektiivist – ideaalselt hakkama saanud. Müügi suurendamise eesmärgil on tänane maailm jõudnud kohta, kus valitseb ületarbimine ning inimesed ei hinda oma asju nii, nagu seda tehti varem. Seda näitavad kolm fakti, millest esimene on, et keskmine inimene ostab tänapäeval 60% rohkem riideid kui 15 aastat tagasi, samal ajal omab seda poole vähem aega. Sellest saame järeldada, et riiete eluaeg lõpeb enneaegselt ja mood muutub palju kiiremini kui varem. Moe muutumist suunab jõuliselt sotsiaalmeedia, esirinnas Instagram, mis viib meid järgmise fakti juurde. 17% noortest inimestest vastasid, et nemad ei kannaks rõivakomplekti uuesti, kui on pildi sellega postitanud Instagrami. Viimane, kolmas punkt toob välja, et üks neljandik inimestest tunneksid end ebamugavalt, kui peaksid kandma pidulikku rõivakomplekti rohkem kui ühel üritusel. Ka siin on noorematel inimestel (vanuses 16 kuni 24) suur roll, kellest 37% vastasid küsimusele jaatavalt, samal ajal 55 aasta vanustest vastasid jaatavalt 12%. (A. Crumbie, 2019)
Oleme sotsiaalmeedias toimuvast reklaamist mõjutatavad
Nagu eelnevalt mainitud, on sotsiaalmeedial ja kuulsustel suur roll moe muutumisel ja reklaamimisel. Paljud ettevõtted kasutavad erinevaid platvorme oma toodete reklaamimiseks ning selle eesmärgiga teevad sisuloojatele tasuta kingitusi ja maksavad tasu. Kuna väga paljud inimesed, eriti noored, jälgivad igapäevaselt Instagrami, Youtube’i, TikToki ja teisi platvorme, muutub pidev uute toodete ostmine ning peagi väljavahetamine normaalsuseks. Sadade tuhandete või lausa miljonite jälgijatega kuulsused jagavad pidevalt oma kanalitel soovitusi, mida kanda, kuidas kanda, mis on moes, mis mitte ja kuidas saada uusi rõivaid ning aksessuaare odavaima hinnaga. (E. Frost, 2020)
Mida rohkem, seda uhkem
Siinkohal toon mõned näited. Sisulooja Zoella postitas Youtube’i video pealkirjaga „Huge Spring Primark Haul“, kus ta tutvustab vaatajatele oma garderoobi 24 kõige uuemat eset. Videos mainib ta, et kunagi pole liiga palju pidžaamapükse, eriti kui osta Primarkist, sest seal on hinnad madalad ja vähese raha eest saab osta palju. See on hea näide tõestamaks, et kvantiteet ja hind võivad olla inimestele tähtsamad kui reaalne vajadus ostu sooritamiseks. (F. Jones, 2018)
Kuulsused suunavad tarbijat
Teise näitena toon välja, kuidas sisuloojad ka ise üleöö moodi muudavad. Emma Chamberlain, kes on muuseas ka teise ringi riiete kandmise populaarseks muutnud, tõi pildile alt laienevad püksid ja kõrge kaelusega kampsunid. Ka sellelaadsete trendidega kaasnevad probleemid. Ettevõtted ei suuda nii kiiresti uut kaupa turule paisata, et need enne moest juba läinud ei oleks. Kui poed ei suuda riideid ära müüa, lõpetavad need prügilas. (R. Johnson, 2021)
Taas jätan siia lõpetuseks ühe informatiivse saatelõigu, mille esimeses pooles räägitakse prügiprobleemidest Eestis ja teistes riikides.