Mäletama jääme kindlasti korvpallikooli ülientusiastlikku ja füüsiliselt heas vormis olevat eestvedajat. Sealsed tingimused tõstsid meie mälust üles nõuka-aja, teisalt võimaldas kõrvutada meie praeguseid elu- ja töötingimusi, sissetulekutest rääkimata.

Ujula, mida uudistasime, oli Odessa-suuruse linna kohta väike, kuid korralik. Erinevus Eestist on näiteks see, et ujuma pääsemiseks on igal inimesel kohustus läbida arstlik kontroll. Lisaks jäid meie jalajäljed võimlemis- ja jõusaalidesse, BMX-rajale ning värskes õhus paiknevatele treeningpaikadele.

Omaette elamuse pakkus Odessa ooperiteater, mille ehitasid teatavasti samad arhitektid, kes rajasid ka Viini ooperimaja. Balletietendus oli kui kirss tordil.

Mida rohkem päikest, seda rohkem energiat on elus. Juba ainuüksi Odessa nimi toob silme ette linna erilise õhustiku, mille loovad tema asukoht ja linnaelanike ainulaadne mitmekesisus. Varem või hiljem tundvat kõik ennast seal nagu kodus. 

Eh, Odessa...