Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (45)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
30. september
- Kris Pruul 1.a
- Melissa Kivi 7.c
1. oktoober
- Eliise Raud 9.a
- Henri Niit 3.a
- Martha-Mia Naat 5.a
- Risto Pruunlep 8.d
- Tobias Kalle 8.a
3. oktoober
- Chris Pärn 5.c
- Jaagup Tiitma 4.b
- Rasmus Tool 9.c
- Regor Jalak 8.d
4. oktoober
- Akira Ron Ork 9.b
- Henry Richard Arusalu 1.c
- Karl August Kukk 4.c
5. oktoober
- Sofiia Nikolaieva 9.c
6. oktoober
- Heleena Maria Aas 7.a
- Johannes Reinfeldt 4.c
- Tomi Lepp 9.d
7. oktoober
- Karl Laul 9.d
- Sten Õigemeel 7.b
- Tymofii Bulan 5.c
Töötajate sünnipäevad
2. oktoober
- Gerta Nurk
- Imbi Püss*
5.d klass käis 10. aprillil Kuressaare Raegaleriis Eerik Haameri tuuma otsimas.
Oli väga inspireeriv. Tõesti imeline, et meie enda saare mees oskas nii hästi maalida. Näitusesaali sisenedes jahmatas oma suurusega pannoo „Saaremaa” (1940). Meri ja laiud ja kiviaiad ja põllud ja kajakaparved ja nende keskel kaks kündvat naist. Küllap selline oli Saaremaa elu 80 aastat tagasi?
Märkasime, et kunstnik maalis tihti loodust ja inimesi. Peale Saaremaa armastas ta väga Ruhnu saart ja ruhnlasi. Nendele oli näitusel pühendatud vähemalt neli maali, millest kõige rohkem meeldis „Ruhnu tantsule” (1944). Kastaniküünlad ja hoogne tantsukeerutus tõi hinge kohe suvetunde ja hea meeleolu. Hoogsust aitas meile maalimise seisukohalt lahti seletada ka kunstikuraator Lii Pihl. Üleüldse tema alustaski meiega Eerik Haameri tuuma uurimist, et meil oleks kergem näiteks piltide „Pime” (1938) ja „Metsavennad” (1941) mõtet leida.
Muidugi oli klassijuhataja ette valmistanud töölehed ja nende täitmiseks pidime maale uurima ikka põhjalikult. Maalidelt nägime, kuidas angerjamõrda tühjendatakse ja kuidas naised lõbusalt meres lambaid pesevad. Lambapesu tundus päris lõbus töö olevat. Aga tundeid oskab maalida ikka tõeline kunstnik.
Kurb oli teada saada, et Eerik Haamer pidi 1944. aastal segase aja tõttu kodumaalt lahkuma. Paadiga Vilsandilt Rootsi. See oli omaette kohutav reis, mis siiski lõppes õnnelikult – kunstnik jäi ellu.
„Põtrade lahutamine” (1960) oli teine väga suur maal näitusel, mis tõmbas vaataja tähelepanu. Seda liikumist peab iga kunstihuviline ise nägema. Nähtut on raske sõnadega seletada.
Hilisemas elus omandas kunstnik Göteborgi lähedal ühel kivisaarel ateljee. Selle aknast paistis Lyrö kalju, mis on teda palju inspireerinud. Kalju on maalil nii ilus, et seda tahaks kohe päriselt näha.
Jõudsime Eerik Haameri tuumale lähemale, aga harutamist on veel palju.
Sellised on mõtted Kuressaare Raegalerii näituselt „Eerik Haameri tuum”, mis on kingitus kunstniku 110. sünnipäevaks.