Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (45)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
30. september
- Kris Pruul 1.a
- Melissa Kivi 7.c
1. oktoober
- Eliise Raud 9.a
- Henri Niit 3.a
- Martha-Mia Naat 5.a
- Risto Pruunlep 8.d
- Tobias Kalle 8.a
3. oktoober
- Chris Pärn 5.c
- Jaagup Tiitma 4.b
- Rasmus Tool 9.c
- Regor Jalak 8.d
4. oktoober
- Akira Ron Ork 9.b
- Henry Richard Arusalu 1.c
- Karl August Kukk 4.c
5. oktoober
- Sofiia Nikolaieva 9.c
6. oktoober
- Heleena Maria Aas 7.a
- Johannes Reinfeldt 4.c
- Tomi Lepp 9.d
7. oktoober
- Karl Laul 9.d
- Sten Õigemeel 7.b
- Tymofii Bulan 5.c
Töötajate sünnipäevad
2. oktoober
- Gerta Nurk
- Imbi Püss*
Autor/allikas: Gert Lutter
Reedel, 26. mail toimus Kuressaare Gümnaasiumi 9. klasside tutiaktus. Lõpetajate nimel võttis sõna Gerly Ots 9.c klassist. Avaldame siinkohal tema kõne täispikkuses.
Nooremates klassides tundus mulle alati, et üheksandikud on suured ja täiskasvanulikud. Praegu ise selles rollis olles ei ole mul üldse seda tunnet, et ma olen nüüd suureks saanud. Suureks saamine on üldse selline suhteline mõiste ja igaüks võib seda erinevalt tõlgendada. Ma olen enda jaoks mõelnud, et mina saan siis suureks, kui ma julgen üksi arstikabinetti minna ja kui arst küsib midagi, siis ma ei vaata ema poole sellise abipaluva pilguga. Päris suureks ma vist ei saagi kunagi ja pole vajagi. Natuke lapselikkust tuleb alati kasuks.
Mul pole aimugi, millest see tingitud on, aga alati geograafiatundide ajal mu IQ langeb poole võrra. Asi pole mitte selles, et see aine minu jaoks meeletult raske oleks, aga minu loogiline mõtlemine, üldteadmised ja lugemisoskus lihtsalt kaovad ära. Sama moodi kaovad ära minu töölehed ja kui õpetaja neid otsima tuleb, on need maagiliselt laua peal tagasi. Ma tõsiselt imetlen õpetaja Malle ja teiste õpetajate kannatlikkust ja seda, kuidas nad viitsivad meid torkida. Õpetaja Raili istus meiega tunde koolis oma vabast ajast ja vaatamata sellele, et me olime aeg-ajalt päris talumatud, ei kaotanud ta kannatust ja pani meid edasi töötama. Ma poleks praegu siin teie ees, kui õpetaja Eve poleks mind utsitanud seda tegema, ja ma olen väga tänulik nii talle kui ka teistele õpetajatele, kes ei ole kaotanud lootust meie suhtes ja on pannud meid pingutama. Hea õpetaja mitte ainult ei õpeta, vaid ta ka õpib oma õpilastelt. Meie lennus on väga lahedad inimesed ja meilt on, mida õppida. Ma arvan, et oleme lati järgmistele lendudele päris kõrgele seadnud.
Kui ma esimesse klassi tulin, siis ma teadsin meie klassist ainult Rahelit ja Getriini. Getriiniga ma käisin lasteaias koos ja nii meist said ka pinginaabrid. Üsna pea hakkas ta mulle päris närvidele käima, kuna ta spikerdas minu pealt. Millegi pärast käis see sellel ajal mulle kohutavalt närvidele. Ühes klassis käimine on sarnane abieluga. Sa pead olema nende inimeste kõrval nii õnnes kui õnnetuses ja sa ei saa iga tüli pärast kuhugi ära joosta, kuna hommikul klassi tulles on nad ikka seal. Getriin on kindlasti üks nendest inimestest, kellega ma soovin peale kooli seda abielu jätkata. Neid inimesi on veel palju – ka teistest klassidest. Üheksa aastat on piisav aeg, mille jooksul sa näed ära enamuse inimese idiootsusest ja õpid teda armastama nii, nagu ta on. Praeguseks olen ma Getriini pealt nii mõnegi asja spikerdanud.
9 aastat olete te mulle närvidele käinud ja mina teile. 9 aastat oleme me koos loonud unustamatuid mälestusi ja ma olen teile kõigile nende eest lõpmata tänulik. Ma olen tänulik neile, kes on aidanud mul ennast leida ja teinud minust selle, kes ma olen täna.
Tuleviku kohta nii palju, et ärge kartke teha vigu ja kui te arvate, et käes on maailma lõpp, siis need on tavaliselt need olukorrad, mille üle ta paari aasta pärast naerate.