Superkangelased olid ka kõik 96 Kuressaare Gümnaasiumi 2. klassi õpilast koos õpetajatega, kes käisid septembris igal nädal Kuressaare jahisadamas Saaremaa Merispordi Seltsi treenerite käe all purjetamisega esimesi samme tegemas.

Saaremaa Merispordi Seltsi treenerite Kristiina Klaosi, Mati Kolki ja Viktor Umbi ühtne arvamus antud algatusse oli igati tore ning vajalik mõlemale poolele. Lapsed said tutvuda uue ja huvitava spordialaga. Ilmad oli ideaalsed ja lapsed oli tublid. Kõik läks hästi ning enamus said purjetamist ka juba iseseisvalt proovida. Treenerite jaoks oli tähtis ka juba see, et paljud lapsed said mere ääres olla ja tegutseda ühe võimaliku tegevusega, mis vee ääres võimalik. Kuna antud tegevus jätkub ka maikuus, siis treenerid ootavad ennekõike samahead ilma ja lastelt samahead koostööd. Põhiline oleks ka see, et tuleks purjetajate ridadesse uusi lapsi, kes hakkaksidki purjetamisega igapäevaselt tegelema. Maikuu purjetamistundide järgselt on õpilastel võimalus jätkata oma nö purjetajakarjääriredeli esimestel pulkadel tõusmist just seal samas purjetamistrennis.

Kuressaare Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate peamine tagasiside oli see, et kõikidele väga meeldis ja nad ootavad juba kevadisi purjetamistunde. Bussisõit oli organiseeritud suurepäraselt (täpsus, sõbralikud bussijuhid), jahisadamas sõbralikud ja abivalmis treenerid, purjetamine ise – põnev, väljakutseid pakkuv, arendav, ilm – hästi tellitud, mida muuta? – milleks muuta hästi toimivat asja?

Lapsed arvasid:

2.a klass

Mulle väga meeldis purjetada. Alguses tundus, et purjetada on väga raske, aga kui ma ise proovisin, siis oli väga kerge. See võiks kolmandas klassis ka olla. Marili

Käisime purjetamas ja mulle meeldis väga. Mul üks sõber kukkus vette, ta nimi on Keira. Pole hullu, ikka purjetajal juhtub. Marii Elisa

Äge oli! Kui Keira Vette kukkus, ei saanud ma mitte midagi aru. Mul on tunne et purjemisest on 6 kuud möödas või siis aasta. Ma sain ise ka purjetada ja mulle tehti sõitu ka. Sander

2.b klass

Üldmulje: kõik meeldis väga; paljud said üle vee kartusest, suure paadiga sõitmine, üksinda purjetamine oli äge, paadi kokku panemine oli põnev ja siis selle vette lükkamine, sõlmede tegemine. Ja loomulikult ÜKSINDA PURJETAMINE.

Alex ütles, et mulle meeldib rooli keerata ja sooti tõmmata. Kõige ägedam oli üksinda purjetada. Ja seda kirjutab poiss, kes eelmisel sügisel päris pikalt vett kartis. Veel on seiku poile otsa purjetamisest, kividesse sõitmisest ja paudi tegemisel pea ära löömisest, aga see olevat just purjetamise põnevaks teinud.

2.c klass

Enne esimest tundi olin ärevil. Nüüd mulle meeldib purjekaga sõita ja teisi sõidutada. Mulle meeldib purjekat roolida. Ramon Mägi

Mulle natuke meeldis purjetada. See oli huvitav. Saime palju tarkusi juurde. Meil oli väike õnnetus ka. Karl, Ramon ja mina purjetasime. Karl ei teinud pauti ja me sõitsime kividesse. Mina ronisin paadist välja ja Mati läks neile appi. Ja Karl ütles, et ta ei saanud pautida. Sandra Kaiste

Purjetada on väga lahe. Algul ma natuke kartsin. Merele minnes läks hirm üle. Kõik tahtsid koos minuga sõita. Anna Hamburg

Alguses ma kartsin ise purjetada, aga siis läks hirm üle. Purjetamine on tegelikult jube vahva. Ma hakkasin isegi seal trennis käima ja kui aus olla, siis tahaks mu õde ka purjetamist proovida. Sandra Lii

Alguses tundus purjetamine hirmus, aga nüüd on see kõige parem asi. Kevadel tahan ka trenni minna. Laura Palts

Õppisin nendest tundidest palju ja sain julgemaks. Oliver Liias

Algul oli hirmus ja siis ei olnud enam hirmus. Nüüd mulle meeldib purjetada. Väga lahe on üksinda sõita ja teisi sõidutada. Ingel Roos Pajuniit

Kuressaare Gümnaasiumi vilistlaste hulgas on väga palju purjetajaid, kellelt antud artikli autor ka purjetamise kohta küsis.

Aksel Artus, 31. lennu vilistlane, Tallink m/s VictoriaI IV tüürimees

Andis iseseisva mõtlemise. Paadis üksi, ise otsueseid tegema, kus keegi sind aitama ei tulnud ja see mis tegid andis sulle tulemuse. Ja nii ka läbi elu. Varases elus purjetamisega tegelema hakanud ning nüüd ka tänane elukutse valik tuli ka tänu purjetamisele. Parimad tulemused kahekordne Eesti meister Optimist klassis.

Karl Kolk, 19. lennu vilistlane, NorwegianCruiseLine m/s Epic vanemtüürimees

Purjetamine on andnud minule palju. Iseenda eest seismise, ja otsusekindluse. Teed ju otsuseid ise. Samuti ka meeskonnaliikmetega arvestamine ja nende koostöö ning individuaalsete võimete arvestamine ühise eesmärgi poole püüdlemise motiveerimisel. Purjetamine on anud meeskonna juhtimise kogemuse, kus on väga efektiivne, kui neid nõrku meeskonnalülisisid suunata oskad. Kõik tuleb ju purjetamisest – sina ja meri ja oledki (pead hakkama saama, emmet-issit ei ole sind abistamas). Täna siin, homme seal – reisimist palju. Parimad purjetamistulemused jahiklassi X99 maailmameister, jahiklass X41 maailmameistrivõistluste kolmas koht. Kuulun ka ühte põhimeeskonna ridadesse, kes võistlevad MatchRace´s ja oleme maailma edetabeli arvestuses 9. kohal.

Tanel Peeters, 15. lennu vilistlane

Purjetamine on andnud väga palju. Purjetamine oli ka talvel – üldfüüsise treeningu tegemine. Omal ajal, kui ma purjetasis, olid saarlased parimad üldfüüsise poolest Eestis. Tolleaegsete treenerite Aivar Lausi ja Fredi Keerti trennides talvel kohalkäimine oli oluline, sest siis said parimad kohal käijad ja tegijad suvel välismaale võistlustele. Minu arvates ülilahe ala, mis ka praegu äge. Õppimine oli mul korras, see on loll väide, et trenn segab õppimist või vastupidi. Õpiedukuse tõttu vabastati mind ka 9. klasside eksamitest ja sai tänu sellele rohkem purjetada, mis vääris ka pääsu välismaavõistlustele Ameerikasse 1990. aastal koos Urmas Niinega. Iseseisev mõtlemine on tänu purjetamisele oluliselt parem kui mõnel muul spordialaga tegelemisel. Purjetamine on andnud väga palju lahedaid tuttavaid ja sõpru ning ennekõike hea füüsilise vormi. Minu parimad tulemused: 1988. a Eesti meistrivõistluste 2. koht klassis Optimist, kusjuures 1988. a Kuldseekli regati 2. koht (regatt, kus lisaks purjetamisele võistlevad sportlased veel jooksus ja ujumises) aga jooksus ja ujumises olin pikalt esimene. On sõitnud ka olümpiapurjekaga 470 koos Tanel Šmalko (KG 13. lend). Tänagi tegelen avamerepurjetamisega, kus mitmed Eesti ja Läti purjetamismeistritiitlid. Mul täitub tänavu 30. aasta purjetamise karjääri (juubel).

Urmas Niine, 14. lennu vilistlane

Purjetamine on andnud iseseisvust. Hea seltskonna ja tutvused. Merel oledki tihtipeale otsuste vastuvõtmise ees üksi ja pole seal kellegi teise kaela lükata. Üldfüüsis ja hea vorm on purjetamise kindlad tagajad. Võimalus reisida. Tänagi 99% reise seotud surfiga. Olen Nõukogude Liidu meister optimisti klassis (mitmekordne), Eesti meister mitmeid kordi. USA idaranniku noortemeister purjekaklassis Laser. Lugematu arv tiitleid ka surfamises.