Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (45)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
5. juuli
- Hanna Pokk 4.a
- Iris Väli 4.b
- Steven Aus 3.a
6. juuli
- Kusti Koppel 7.c
- Oskar Laanet 5.c
- Siimeon Vahter 6.a
7. juuli
- Gristo Kolk 2.b
- Meribel Saat 7.b
8. juuli
- Anastasiia Kodinets 1.b
- Anette Tänav 5.a
- Otto Hendrik Kaunis 7.a
- Taago Arikas 7.d
9. juuli
- Isabel Juhanson 2.b
10. juuli
- Mariliis Säde Sepp 4.a
- Sofiia Yeromenko 6.c
11. juuli
- Gete Sepp 4.a
- Heleen Alas 5.b
- Kyrylo Tsapulin 1.b
- Otto Väli 6.c
12. juuli
- Karoli Teern 6.a
Töötajate sünnipäevad
5. juuli
- Liisi Laum
7. juuli
- Inna Vann
12.–14. mail toimus Tallinnas kooliteatrite riigifestival, kus Saare maakonda esindas Kuressaare Nooruse Kooli 9.d klass etendusega „Tänav, pink ja puu“.
12. mail toimusid etendused Tallinna Ühisgümnaasiumis. Žüriisse kuulusid Ester Kuntu ja Maret Oomer.
Festivalil oli põnev vaadata erinevaid etendusi ning on hämmastav, milliste ideede peale erinevad autorid ja lavastajad tulla oskavad. Sai näha palju huvitavat koreograafiat, kuulda erinevaid lugusid ning vaadata pealt märkamisväärselt head näitlemist. Etendused olid väga huvitavad, sest igaüks rääkis mõne loo. Enamik osalejaid olid erinevad teatritrupid ja sellepärast oli näitlemine märgatavalt parem kui kuskil koolietendusel. Lavakujundust ja näidendi ülesehitust oli visuaalselt hea vaadata. Oli päriselt näha, kuidas näitlejatele meeldis laval olla ja näidelda.
Peale etendusi jagas žürii lavastajatele muljeid ning 9.d klassi näidend tundus žüriile meeldivat. Enim kiideti avastseeni, kus Emma Saar ja Kätrin Tamira Kanemägi hästi rolle mängisid. Tunnustati ka lavastajaid hea teemavaliku ja stseenide sisu eest. Ka publik elas etendusele saalist korduvate naerupahvakatega kaasa.
Õhtul toimusid seltskonnamängud, kus eri maakondade noored said tiimis leida erinevatele olukordadele lahendusi, sõlmida uusi tutvusi ning proovida teha improteatrit. Kuna tegemist oli inimestega, kellele meeldis näidelda, ei olnud kellegagi suhtlemine raske või kuidagi ebamugavust tekitav, sest kõigil oli julgust ning hea meel seal olla.
„Laval peab saama näha teatrit.“ (Maret Oomer)