Viha, vastikus 

Sa hingad, ma loen kümneni.
Sa klõpsutad, ma loen kahekümneni.
Sa mätsutad, ma loen sajani. 

Mis juhtus?
Sa räägid.
Ma kuulan, loen kahesajani. 

Kuidas läheb?
Sa räägid.
Ma kuulan, loen tuhandeni. 

Sund tunda huvi teiste elu vastu.
Sund kuulata ja lohutada.
Sund olla. 

Ja see üks kord, kui numbrid saavad otsa.
Lohutust pole loota ning kell tiksub täistundi.
Mäng on läbi, alusta uuesti!

Karola

Vastikus 

Sinu poole ma enam vaadata ei suuda.
Kõik inimesed rõvedalt ja umbselt mu ümber,
keegi ei usu minu sõna.
Sinu silmis tunnen end nagu kitseke,
kel hirmus hunt järel. 

Sinu poole ma enam vaadata ei suuda,
sest tean, et su pilk kõrvetab mu selga.
Su kunagised sõnad minust küüntega kinni hoiavad,
sunnivad mu keelt hammaste taga hoidma. 

Sinu poole ma enam vaadata ei suuda.
Mul keerab kõhus nii vastikult, kui mõtlen jälle sellele.
Sinu sõnul on see kõigest minevik,
minu arust on see vastik olevik. 

Sandra K.

Hirm 

Ma hulbin lainetes,
lähen vooluga kaasa.  

Ei taha peatuda,
ei taha edasi minna. 

Nagu tantsija laval,
suure publiku ees. 

Kui ma peatun,
kas nad põlgavad mu ära? 

Nii ma hulbin,
lähen vooluga kaasa. 

Ja kui ma lähen oma teed,
kas nad põlgavad mu ära? 

Kas ma upun?
Kas ma elan? 

Bianca

Viha 

Vihkan, kuidas sa mind vaatad.
vihkan, kuidas sa minuga räägid.
Käitud, nagu midagi polekski juhtunud.
Vihkan seda tunnet,
mis mul südames veel põksleb.
Olen nagu küünal,
kelle sa kustu puhusid. 

Sinu poole vaadates tunnen ainult viha.
Kuidas sa suudad 
mind nii malbelt vaadata?
Viha, see liigub mul peas.  

Aleksandra 

Hirm 

Ma ei suuda
Ma ei jaksa
Ma lihtsalt ei soovi  

Hirm sind kaotada
on liiga suur. 

Ma ei suuda
Ma ei jaksa
Ma lihtsalt ei soovi 

Hirm minus kasvab,
miks see küll ei lõppe? 

Kas ma tõesti hoolin sinust,
et sinu kaotamine nii valus? 

Tekib hirm, et lahkud.
Lahkud nii, et enam tagasi ei tule. 

Nii palju soovin sulle öelda,
kuid hirm mind takistab. 

Ma ei suuda
Ma ei jaksa
Ma lihtsalt ei soovi  

Ingel Roos

Kurbus 

Seisin seal, kui kuulsin,
kuis vaas maha lendas.
Nii vaikselt ja aeglaselt,
et aeg justkui lõpetas jooksmise.
Ei olnud kiiret enam,
ei vaasil, ajal ega ka mul.
Kuulsin, kuis kild killu järel
klaasitükid maha langesid ja haiget said.
Tundsin sama kui sina,
kild killu järel mulle haiget tegid.
Kui ainult oleks vaasis olnud
veel veidi läbipaistvat soolakat vett,
oleksime olnud samad. 

Lisette

*** 

Taevas on nukker
ning vihma kallab
Inimesed nutavad
veel ja veel ja veel
Räpased teed
nagu prügikastid
Rõõmu pole kusagil
mustus vaikselt võtab üle  

Horre 

Rõõm 

Kas ma ootan seda õiget?
Või lähen teda otsima? 

Kas ma leian oma rõõmu?
Või kas rõõm leiab mind? 

Mu mõtted on laiali,
laiali nagu purunenud killud. 

Kes need killud küll kokku korjaks?
Kes parandaks mu ära? 

Bianca 

Rõõm 

Rõõm see hüpleb mu südames,
jookseb ringi mul peas.
Silmad säravad
nagu päiksekuma. 

Naeratad sa mulle,
naeratan ma sulle.
Sina oledki mu rõõm. 

Aleksandra

*** 

Ma ei mõtle enam sulle
nutt ei aja enam taga
ma ei upu, ma ei vaju
ei maadle endaga
ma lihtsalt lasen ennast kanda
tuul nii hellalt paitab
päike tuli välja
mul pole enam ammugi valus
ma ei kuule, ma ei näe
olen endamisi rahus
ei vaeva, ei heiduta
mind enam ei mõjuta
olen igal pool
ja mitte kuskil
ja keegi mind enam ei heiduta 

Melani 

Rõõm 

Talv on taas käes 
ning talvine rõõm naeratab õues.
Maailm on nagu päikesepaiste,
kus unistused saavad teoks. 

Päev maalib oma rada,
lõpetab sel rõõmsal teel.
Õnnelikum selle üle,
et see päev taas on käes.  

Karola 

*** 

Ma olen alati rõõmus
kui astun koduuksest sisse
saan võtta külmkapist head ja paremat toitu
ning istuda diivanile ja süüa ja juua.
Ma tunnen ennast kui maailma kõige õnnelikum inimene
ning kodu on ka rõõmus, et ma olen tagasi. 

Steven