Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (45)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
28. september
- Ariana Ligi 1.b
- Merily Tiidussalu 6.b
- Märten Õispuu 5.c
- Tuuli Metshein 4.c
29. september
- Jaagup Kundrats 1.b
- Johannes Kaju 5.c
- Markus Viin 7.d
- Mirtel Orav 1.b
30. september
- Kris Pruul 1.a
- Melissa Kivi 7.c
1. oktoober
- Eliise Raud 9.a
- Henri Niit 3.a
- Martha-Mia Naat 5.a
- Risto Pruunlep 8.d
- Tobias Kalle 8.a
3. oktoober
- Chris Pärn 5.c
- Jaagup Tiitma 4.b
- Rasmus Tool 9.c
- Regor Jalak 8.d
4. oktoober
- Akira Ron Ork 9.b
- Henry Richard Arusalu 1.c
- Karl August Kukk 4.c
5. oktoober
- Sofiia Nikolaieva 9.c
Töötajate sünnipäevad
28. september
- Mihkel Vendel
29. september
- Riina Mägi
2. oktoober
- Gerta Nurk
- Imbi Püss*
Reedel, 25. novembril käis 8.d klass Kuressaare linnuses näitusel „Elu piimanõus“. Viimastel aastatel on Saaremaa Muuseumi kogud täienenud rea põnevate esemete ja fotodega, mis heidavad valgust metsavendade igapäevaelule.
Ajalootunnis kirjutasid ning mõtisklesid õpilased metsavendlusest ja näitusel nähtu üle.
Muuseumis sai hea ülevaate nendest oludest ja raskustest ning metsavendadest, kes proovisid end Vene võimude eest varjata. Osa inimesi oli nõus neid söögi või riietega abistama, isegi kui see tähendas vangistust või surma. Nendel aegadel ei saanud kedagi usaldada. Indrek Reisko
Metsavennad tegutsesid peamiselt II maaimasõja ajal. Nad elasid peamiselt metsas. Osad neist rüüstas asju, röövis poode ja lõhkus. Metsavennad olid nii salajased, et mitte keegi, isegi mitte nende oma ema ei teadnud, kus nad on. Kerten Bachman
Muuseumis oli näha seitse 40-liitrist piimanõu, mis sisaldasid vajalikke tarbeesemeid: prille, tulemasinaid, fotokaameraid, aga ka isamaalisi luuletusi. Grete Aavik
Sõjajärgsel kümnendil langes Saaremaal vähemalt 500 metsavenda. Üks kuulsamaid metsavendi oli Elmar Ilp. Maarja Põder:
Metsavendi liigitati kaheks: aktiivseteks ja passiivseteks. Aktiivsed olid need, keda Nõukogude julgeolek nimetas bandiitideks ja enamjaolt olid need aktiivselt tegutsevad salgad. Passiivseid nimetas Nõukogude julgeolek illegaalideks – need, kes ainult varjasid end. Kätriin Maiste
Osa metsavendi oli pärast Eesti taasiseseisvumist veel 10 aastat metsas. Kristofer Kütt
Salastatus oli metsavendade kõige tähtsam nõue, mis algas iga metsavenna isikust. See tähendas, et metsavend ei tohi kasutada oma pärisnime, vaid pidi kasutama hüüd- või varjunime. Laura Kolk
Oma aktsioonidel kasutasid metsavennad tihti kaitseliidu tunnustega mundreid, kuid metsavendade vasakul varrukal oli näha kotkast, mis oli Saaremaa Lendav Saarmas. Merily Rand
Metsavendlust uurinud ajaloolaste arvates oli Eestis pärast II maailmasõda umbes 14 000–15 000 metsavenda. Lisete Kuusk
ajalooõpetaja