Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (45)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
4. oktoober
- Akira Ron Ork 9.b
- Henry Richard Arusalu 1.c
- Karl August Kukk 4.c
5. oktoober
- Sofiia Nikolaieva 9.c
6. oktoober
- Heleena Maria Aas 7.a
- Johannes Reinfeldt 4.c
- Tomi Lepp 9.d
7. oktoober
- Karl Laul 9.d
- Sten Õigemeel 7.b
- Tymofii Bulan 5.c
8. oktoober
- Simmo Turk 8.c
10. oktoober
- Jasper Piipuu 5.b
- Kendrik Maikel Leedo 5.c
11. oktoober
- Brendon Bakhoff 9.c
- Kerret Tamm 1.c
- Säde Sulg 2.a
Töötajate sünnipäevad
9. oktoober
- Anita Kangur
11. oktoober
- Riina Piterskihh
Maja Lunde „Lumeõde“ on ilus ja liigutav jõuluteemaline lugu. Kurb või lõbus, seikluslik või salapärane – jääb sinu lugeda ja otsustada, milline just.
Varsti on jõuluõhtu, mis on ka Juliani sünnipäev. Tavaliselt on see aasta parim päev, mil jõulupuu on ehitud ja küünlad süüdatud, õhus on mandariinide ja piparkookide lõhn ja kaminas praksub tuli. Aga sel aastal on kõik teisiti ja Julian mõtleb, et jõulud on lihtsalt ära jäetud ...
Ühel päeval kohtab Julian elurõõmsat Hedvigit. Tüdruk meenutab talle, kui ilusad pühad võivad olla, ja Julian hakkab uskuma, et jõulud võivad siiski tulla. Aga majas, milles Hedvig elab, on midagi müstilist ... Kes on see kummaline vanamees, kes pidevalt välja ilmub? Ja mis see on, mida Hedvig varjab?
Annotatsioon
See 24-osaline jõulujutustus võlub esile maagilise meeleolu igas vanuses jõuluarmastaja jaoks.
„Mesilaste ajaloo“ autor Maja Lunde ja auhinnatud illustraator Lisa Aisato on loonud unustamatu jutustuse, mis kulgeb läbi 24 peatüki. Särav ja kohati kurb, pikitud pisukese müsteeriumiga, sisaldades palju lund ja üllatusi – see silmatorkav värviliste illustratsioonidega raamat võib olla kaaslaseks peatükkhaaval jõule oodates, mille lugemisest saab tekkida pühadetraditsioon.
https://edaade.wordpress.com/2021/06/28/maja-lunde-lumeode-paikesevalvaja/
Lumeõde oli ilus ja nii hingekriipiv lugu. Mida kaugemale lugu läks, seda rohkem lugesin ma läbi pisarate.
Kuigi lugu tõesti toimub jõulueelsel ja jõulude ajal, ei ole see tore jõululugu, ei ole see südamlik jõuluootuse lugu, kus on sobilikult 24 peatükki, mida saaks siis igal õhtul lugeda. See ei ole jõuluimelugu, see on lugu kaotusest ja leinast ja kuidas leinaga hakkama saada, olgu sa siis üksteist või kuuskümmend üks. Aru on saada, et kes iganes kirjutas selle raamatu kokkuvõtte, ei ole ise raamatut läbi lugenud, sest mina ei kujutaks küll ette, et selle lugemisest võiks saada kellegi pühadetraditsioon. Kui seda lugeda igal õhtul ühe peatüki, siis ühest hetkest alates lähed igal õhtul nuttes magama ja kogu öö ketrab su peas poolik lugu. Kas tõesti peaks olema selline pühadetraditsioon, et iga kord enne jõule nutad hingelõhestavalt.
See on suurepärane lugu, vaatamata sellele, et ta on väga kurb, kuid vahel on ka selliseid lugusid vaja, lihtsalt mitte jõuluootuse loona.
http://soberraamat.blogspot.com/2020/02/lumeode.html
See raamat on kurb, lõbus, seikluslik, salapärane, helge ja emotsioonidest tulvil. Eriti vahvad on Lisa Aisato illustratsioonid, mis säravate värvidega või hoopistükkis mustvalgena teksti toetavad ja meeleolu edasi annavad.
„Lumeõde“ on Norra lastekirjaniku 10. raamat. Ma arvan, et see raamat pakub kergendust lastele, kes on kaotanud mõne lähedase, ja annab ühe julgustava teadmise igaühele. Kui Julian ennast raskel ajal ujumise abil „vee peal“ hoidis, sukeldusin mina samavanuselt ja samas olukorras raamatutesse. Küll on kahju, et seda raamatut ei olnud olemas siis, kui ma lapsena oleksin seda kõige rohkem vajanud. Aga küll on tore, et nüüd on!
http://lvkrkraamatublogi.blogspot.com/2019/12/maja-lunde-lumeode.html
raamatukogu juhataja